Ajateenistuses arenevad mitmed tööturul väärtuslikud oskused, mida tasub kindlasti tööle kandideerimisel välja tuua nii CV-s, motivatsioonikirjas ja töövestlusel.
Ajateenistuses omandatakse terve hulk oskusi ja kogemusi, mis kanduvad üle ka tööturule. Üha rohkem tööandjaid hindavad ajateenistust kui väärtuslikku 8–11-kuulist koolitusprogrammi, kust väljuvad tugeva meeskonnatööoskuse, distsipliini ja vastutusvõimega juhid. Viimast kinnitavad ka palga uuringud, kust eraldub üldise trendina seos, mille põhjal on ajateenistuse läbinute puhul leibkonna keskmine sissetulek kõrgem kui seda mitteläbinute hulgas. Näiteks teenivad 30-aastased ajateenistuse kogemusega töötavad mehed aastas 912 eurot rohkem kui sama vanad ajateenistus-kogemuseta mehed. Seega väärib ajateenistuskogemus välja toomist nii CV-s kui sisukamat tutvustust töövestlusel.
Millised oskusi välja tuua ja kuidas?
Meeskonnatööoskus
Kaitseväe ülesehitus on oma struktuurilt meeskondade keskne - alates lahingpaarist, jaost, rühmast ning lõpetades brigaadi ja diviisiga. See tähendab, et igal meeskonnal ja indiviidil on väga kindel roll ja vastutus laiemas organisatsioonis. Seetõttu õpitakse ajateenistuses koos töötama juba esimesest päevast ning teenistuse lõpuks saavutatakse väga hästi kokkutöötanud meeskond, mis suudab täita erinevaid lahingülesandeid ning kohaneda erinevate väljakutsetega. Seeläbi arendab ajateenistus eduka meeskonnatöö aluseid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine ja selle eest vastutamine, meeskonnaliikmete usaldamine, toetamine ning selge omavaheline kommunikatsioon. Näiteks saab võtta kuulipilduri, kelle ülesanne on toetada oma tulejõuga ülejäänud üksust manöövrite läbiviimisel. Kui temal ei ole võimalik seda teha, siis teab iga meeskonnaliige kes kuulipilduri opereerimise esimesena üle võtab ning mis rollid on kõige prioriteetsemad selle ülesande saavutamiseks. Seeläbi jõuab ajateenistusest tööturule reservväelane, kes on harjunud erineva suurusega kollektiivides töötama ning teavad, kuidas meeskonda töövõimelisena hoida.
Motivatsioonikirjas võib näiteks ajateenistuses vilutud meeskonnatööoskust välja tuua järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea meeskonnatöö oskuse täites erinevaid tava- ja lahingülesandeid koos enda 10-liikmelise meeskonnaga ning seda tihti erakordselt stressirohketes olukordades."
Kohanemisvõime
Ajateenistusse astumine on oma olemuselt väga suur keskkonnavahetus tsiviilelust, kus on oluliselt rangem kord, reeglistik ja kultuur. Seda on võimalik võrrelda näiteks välismaale kolimisega, kus tuleb kiiresti kohaneda uue keskkonnaga. Ajateenistuse vältel areneb olulisel määral kohanemisvõime tulenevalt sellest, et ülesanded, keskkonnad, rollid ja vastutus on väga erinev ning muutuv. See tähendab, et ühel hetkel võib saada 10-liikmelise meeskonna ülemast vastutav isik terve rühma eest, kes peab suutma juhtida stressiolukorras 30 liiget ja jätkama ülesande täitmist. See tähendab, et ajateenistuses harjutakse kohanema uute olukordadega, eeskätt just stressiolukordades, ning selleks õpetatakse igale ajateenijale erinevaid praktikaid ja võtteid. Näiteks vaatle-orienteeri-otsusta-tegutse (VOOT) tsükkel, mis aitab kiiresti kaalutletud otsuseid vastu võtta ning on üldlevinud ka ärimaailmas.
Motivatsioonikirjas võib kohanemisvõimet välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea kohanemisvõime läbi erinevate ülesannete täitmise muutuvas keskkonnas, mis tihtipeale nõudis väga kiiret, aga kaalutatud otsustamist."
Juhtimine
Ajateenistust saab vaadata ka kui 8 või 11 kuud kestvat praktikalist juhtimiskoolitust. Näiteks läbivad enamus 11-kuulise väljaõppega ajateenijad nooremallohvitseri kursuse, kus omandatakse spetsiifiliselt juhtimiseks vajalik teoreetiline ettevalmistus, millele järgneb ligi pooleaastane juhtimispraktika. Sellele käigus peab noor juht juhtima oma 10 või 30 liikmelist üksust erinevates tingimustes ja keerukate taktikaliste harjutuste vältel, mis on tihtipeale tervele meeskonnale väljakutsuvad. Üks oluline erinevus tsiviilmaailmaga seisneb selles, et ajateenistuses puudub juhil võimalus enda meeskonda ise valida, määrata lisatasusid või motiveerida muude hüvedega. See tähendab, et ajateenistuses õpitakse juhtima peaasjalikult läbi isikliku eeskuju ja meeskonna motiveerisime ning seda ka ebameeldivates tingimustes kui väljas on miinuskraadid ja keegi ei taha postil tunnimehe ülesannet täita. Seejuures vastutab juht mh. oma üksuse valmiduse, ülesande täitmise, väljaõppe ja ohutuse järgimise eest. Sarnaselt erasektorile, kus ettevõtte seatud eesmärkide nimel peavad ka kõik meeskonnad ja osakonnad tööd tegema, peab iga juht ajateenistuses enda vastutusalas seatuid ülesandeid täitma 100% täpsusega. Vastasel juhul võib kehv juhtimine madalamal tasemel nurjata kõrgema taseme plaani nagu ka ettevõtluses. Seega väljub ajateenistusest igal aastal sadu kõrge juhtimisvõimekusega inimesi, kes omandanud nii teoreetilise juhtimisõppe ja praktilise kogemuse kõige raskemates tingimustes.
Motivatsioonikirjas võib juhtimisoskust välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea juhtimisoskuse läbi teoreetilise õppe ja poole aastase praktika. 10-liikmelise meeskonna juhina vastutasin enda meeskonnale seatud eesmärkide täitmise eest ning täitsin erinevaid juhtimisülesandeid nagu näiteks lahingute planeerimine ja läbiviimine."
Stressitaluvus
Ajateenistuse vältel viibib sõdur 8 või 11 kuud oma mugavustsoonist väljas, mille jooksul asetakse teda pidevalt stressirohketesse olukordadesse nagu talvised metsalaagrid või pingelised linnalahingud. Magamatuse, krõbedate külmakraadide ja ebamugavuse keskel viibides areneb ajateenijal välja oskus stressirohkes olukorras automaatselt toimida – stressist ja pingest saab võimestaja, mitte takistus. Needsamad stressirohked olukorrad ajateenistuses kasvatavad reservväelase võimet säilitada emotsionaalset stabiilsust ja kriitilist meelt. Selle tulemusel on tööturule jõudnud reservväelane võimekam tulema toime nii enda kui ka kaassõduritest kolleegide stressi ja emotsioonidega.
Motivatsioonikirjas võib stressitaluvust välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistusest saadud väljaõppe käigus kasvas minu võimekus tulla edukalt toime stressirohkete olukordadega. Selle tulemusel suudan säilitada väljakutsete keskel enesekontrolli ning olen võimeline tegema kiireid ja läbimõeldud otsuseid isegi kõige keerulisemates olukordades."
Need on vaid mõned näited oskustest, mis ajateenistuses arenevad ning hiljem tööturul väärtuslikuks osutuvad – mõtle oma ajateenistuskogemuse ja pane omandatud oskused kirja!