Sa oled siin

Alusdokumendid ja õigusaktid


 

Riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamine lähtub alates 2016. aastast riigikaitseseadusest. Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud strateegiliste arengudokumentide koostamise, elluviimise ja muutmise korrast.

 

Eesti julgeolekupoliitika alused

Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huve ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.

Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega heaks Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluste muutmine algatatakse välisministri ettepanekul julgeolekukeskkonna olulise muutumise korral.

 

Riigikaitse arengukava 2017–2026

Vabariigi Valitsus kiitis 2017. aasta 29. juunil heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“, mis vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded.

Riigikaitse arengukava 20172026 on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, milles ohustsenaariumidele tuginevalt tuvastati aastateks 20172026 vajalikud ja Eesti riigi võimalustega kooskõlas olevad arendused.

Eraldi käsitletakse kuute riigikaitse tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus, sisejulgeolek, strateegiline kommunikatsioon, rahvusvaheline tegevus ning riigi ja ühiskonna toimepidevus.

 

 
Alates 2020. aastast läks valitsussektor üle tegevuspõhisele eelarve planeerimisele. Sellega seoses planeeritakse valitsemisalade eelarve tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Kaitseministeeriumi valitsemisala tegevused jagunevad nelja programmi alla: iseseisev sõjaline kaitsevõime, kollektiivkaitses osalemine, luure ja eelhoiatus ning kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus. Luure ja eelhoiatuse programmi sisu ei ole avalik teave.

Kaitseministeeriumi valitsemisala aastate 2021–2024 eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid määratakse iga-aastases Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) koostamise protsessis. Eesmärke ajakohastatakse programmide lõikes riigi eelarvestrateegia koostamise ajal.
 

Kaitsetegevuse operatiivkava

Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt riigikaitse strateegias püstitatud eesmärkidele.

Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.

 

Tulemusvaldkond
Julgeolek ja riigikaitse

Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine.

Strateegia aluspõhimõtted:

  • Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATOs ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega.
  • Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev kaitsetahe. Kaitsekulud on vähemalt 2% SKP-st ja püsivad kooskõlas kujuneva ohupildiga.
  • Eesti riigikaitse korralduse alus on lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus igal inimesel.

 

Viimati uuendatud: 3. Oktoober 2023