Balti kaitsevöönd on kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu ühisalgatus, mille eesmärk on tagada riikide sõjaline kaitse alates esimesest meetrist ja ehitada selleks lisaks tavapärastele piiritõketele piiriäärsetele aladele sõjalised kaitserajatised. Kaitserajatiste eesmärk on vältida sõjalist konflikti piirkonnas.
Eesti puhul on kaitsevööndi näol tegu tõkestus- ja välikindlustuse kompleksmeetmega, mis muuhulgas hõlmab endas:
- kaitsetugipunkte (sh kuni 600 jaopunkrit kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele);
- ladustamisalasid (kindlustuselementide mh nn draakonihammaste ja lõiketraadi rahuaegseks hoiustamiseks, et need sõjalise ohu korral tugipunktidesse paigutada).
Kaitserajatiste alal paiknevad teed, metsad, põllud jm alad jäävad suures osas senisel kujul kasutatavaks ja läbitavaks.
Kaitserajatised paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase võimalikku tegevust kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani ja kohalikke võimalusi ning maaomanikega saavutatud kokkuleppeid.
Lisainfo:
Asukohad:
- Kaitsevööndi elemendid paigaldatakse ja ladustatakse Kirde- ja Kagu Eestisse.
- Ladustamisalade leidmise ja maaomanikega kooskõlastamisega tegeleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Nende määramisel arvestatakse kaitsevööndi üldist geograafiat ning vajadust tagada varude kättesaamine võimalikult kiiresti võimalikult lähedalt.
- Tugipunktide asukohad selguvad diviisi planeerimisprotsessist ja sealt edasi tegeleb tugipunktide alla jäävate maaomanikega suhtlemisega RKIK.
Jaovarjendite võimalik väljanägemine ja paigaldus: 1. Valitud kohta kaevatakse sobiva sügavusega auk. 2. Punker monteeritakse kokku. 3. Tõstetakse auku. 4-5. Pääs jooksukraavist punkrisse ja punker ise kaetakse kattematerjaliga, et tagada selle piisavad kaitseomadused vaenlase suurtükiväe vastu.