Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika kindlustab liidu ühise operatiivse tegutsemise võime. Euroopa kriisiohje eesmärk on tagada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. Selleks kasutatakse kõigi liikmesriikide tsiviil- ja sõjalisi vahendeid. Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa.
Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujunemine
Rahu poole püüdlemine ja sõdadest hoidumine on Euroopa eesmärk olnud juba sajandeid. Praeguse julgeoleku- ja kaitsepoliitika alustalad pandi paika II maailmasõja järgsel ajal.
- 1948. aastal kirjutati alla Brüsseli lepingule, millega loodi Lääne-Euroopa Liit (WEU).
- 1951. aastal asutati Euroopa söe- ja teraseühendus, mis pani aluse Euroopa Liidu sünnile.
Pärast II maailmasõda oli riikidevahelise koostöö peamiseks eesmärgiks lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad ning soodustada Euroopa riikide majanduslikku ja poliitilist lõimumist.
Lääne-Euroopa Liidu loomise järel on Euroopa Liidu ühist kaitsemõõdet järk-järgult kujundatud mitme aluslepingu, otsuse ja deklaratsiooniga.
Lissaboni leping
2007. aastal kirjutasid ELi riigipead ja valitsusjuhid alla Lissaboni lepingule. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepinguga seoses on Eestile ennekõike oluline välisteenistuse käivitamine ja solidaarsuse klausel.
Lissaboni lepingust tulenevad muudatused:
- Loodi välisteenistus eesmärgiga muuta liidu välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevaks ja tõhusaks
- Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht muudeti senisest vastutusrikkamaks
- Leping annab võimaluse teha alalist struktureeritud koostööd kaitsevaldkonnas
- Vastastikuse abi kohustuse ja solidaarsuse klausliga sätestati liikmesriikide kohustus anda liikmesriigile abi relvastataud kallaletungi, terrorirünnaku või loodusõnnetusest või inimtegevusesest tingitud õnnetuse korral
- Käivitusfondi loomine operatsioonide ja missioonide ettevalmistamise kiire rahastamise tagamiseks
- Õigus moodustada liikmesriikide rühmi Euroopa Liidu missioonide ellu viimiseks
Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud poliitilised ja sõjalised struktuurid
2000. aastal alustasid Euroopa Liidu juures tegevust liidu poliitilised ja sõjalised struktuurid: poliitika- ja julgeolekukomitee, sõjaline komitee ja sõjaline staap. Neis kõigis on ka Eesti esindajad.
- Poliitika- ja julgeolekukomitee moodustavad suursaadikud ning sellel on keskne roll nii Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kui ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Komitees tehakse ettevalmistusi nõukogu kohtumisteks, jälgitakse rahvusvahelist olukorda ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning aidatakse kaasa poliitika kujundamisele. Samuti jälgitakse kokkulepitud poliitika elluviimist ning teostatakse kriisohjeoperatsioonide poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.
- Sõjaline komitee on nõukogu kõrgeim sõjaline organ ja annab poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjalist nõu.
- Sõjaline staap hindab sõjalise komitee juhtimisel julgeolekuolukorda, annab varajasi hoiatusi ning viib läbi Euroopa Liidu operatsioonide strateegilist planeerimist. Staap koosneb nii sõjalistest kui ka tsiviilekspertidest.
Lisaks aitavad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat ellu viia:
- poliitilis-sõjaline töögrupp, mille ülesanne on poliitika- ja julgeolekukomitee juhtimisel hinnata kõikide ühise välis- ja julgeolekupoliitika alaste ettepanekute poliitilis-sõjalisi aspekte
- kriisiohje tsiviilaspektide komitee, mis annab poliitika- ja julgeolekukomiteele nõu kriisiohje poliitiliste aspektide kohta
- kriisiohje ja planeerimise direktoraat, mille ülesanne on nii tsiviil kui ka sõjaliste missioonide ja operatsioonide kooskõlastatud strateegiline planeerimine ja käimasolevate jälgimine
- tsiviiloperatsioonide planeerimise ja elluviimise teenistus, mis tegeleb tsiviiloperatsioonide strateegilise planeerimise ja elluviimisega
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika teostamist toetavad ka Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut, Euroopa Liidu Satelliidikeskus ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž. Alates 2007. aastast on vajadusel käivitatav Euroopa Liidu operatsioonide keskus.
Strateegiline partnerlus
Euroopa Liidu strateegiliseks partneriks on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Euroopa Liidul ja NATO-l on praeguses atlandiüleses julgeolekuruumis teineteist täiendavad ülesanded.
Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO koostööd. Eesti seisukoht on, et Euroopa julgeolekupoliitika aluseks on Euroopa Liidu ja NATO toimiv partnerlus ning läbipõimunud koostöö.
Kuigi Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest vastutab NATO, on Euroopa Liidu käsutuses väga mitmekülgne arsenal, et panustada üleilmsesse julgeolekusse: lisaks sõjalistele võimetele ka tsiviilvõimed ja majanduslikud, poliitilised ning diplomaatilised hoovad.
1999. aastal toimunud Washingtoni tippkohtumisel avaldas NATO poolehoidu Euroopa Liidu Amsterdami lepingus sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika suundadele ning kinnitas, et tugevam Euroopa aitab kaasa 21. sajandi NATO elujõulisuse tagamisele.
2002. aasta detsembris sõlmisid Euroopa Liit ja NATO nn „Berliin plussi“ kokkulepe, mis tagab kriisiohjes vajaduse korral Euroopa Liidule ligipääsu NATO sõjalistele vahenditele, kui allianss tervikuna operatsioonis ei osale. 2003. aasta märtsis lisati „Berliin plussi“ paketti ka info turvalisuse kokkulepe, mis sätestas reeglid NATO ja Euroopa Liidu salastatud teabe vahetamiseks.
2003. aasta mais loodi Euroopa Liidu–NATO võimearenduse töögrupp eesmärgiga tagada sidusam ja üksteist täiendav lähenemine sõjaliste võimete arendamises.
2010. aastal Lissaboni tippkohtumisel vastu võetud NATO uues strateegilises kontseptsioonis on NATO ja Euroopa Liidu vahelised suhted olulisel kohal. Euroopa Liit on kontseptsioonis ära märgitud kui NATO olulisim partner ÜRO järel. NATO soovib tugevdada strateegilist partnerlust Euroopa Liiduga, tõhustada praktilist koostööd operatsioonidel, laiendada poliitilisi konsultatisoone ning teha ulatuslikumat koostööd võimearenduses.
NATO ja Euroopa Liidu strateegilisele partnerlusele on alates 2010. aastast suurt tähelepanu pööratud ka tänu NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni ning Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashtoni tugevale toetusele. Mõlemad on väljendanud oma kindlat soovi parandada NATO ja Euroopa Liidu suhteid. Kuna suhteprobleemistik on eelkõige poliitilist laadi, on nüüd seatud eesmärgiks keskenduda konkreetsetele ja praktilistele projektidele, näiteks võimearenduskoostööle. Praegu tehakse võimearenduskoostööd helikopterite, meditsiinilise toetuse ja isevalmistatud lõhkekehade vastase tegevuse
Eesti näeb Euroopa Liidu ja NATO koostöö uue valdkonnana küberkaitset.
Tagasi algusesse »