Sa oled siin

Iseseisev kaitsevõime ja kaitseväeteenistus

Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO liikmesusel. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamisel on oluline roll kõikidel Eesti kodanikel, kellel on põhiseaduslik kohustus osaleda riigikaitses. Üldine kaitseväekohustus on kehtestatud täisealistele meeskodanikele, kuid lisaks sellele on igal kodanikul võimalus anda oma panus riigikaitsesse vabatahtlikult, näiteks Kaitseliidu ridades.

Ajateenija õppusel. Foto: Kaitsevägi

Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivkaitse mehhanismi käivitamist. NATO liikmena ei pea Eesti kõiki sõjalisi võimeid iseseisvalt välja arendama, vaid need tagatakse koostöös NATO liitlastega. 

Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kui ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagatakse Kaitseväe ning selle tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide, sh Kaitseliidu, asjakohase väljaõppe ning kindlustatakse ressursside otstarbekas kasutamise. 

Reservis olevad isikud ja tegevväelased

Kaitseväe sõjaaja struktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis on kokku pandud tegevväelastest ning Kaitseväes ja Kaitseliidus väljaõppe saanud reservväelastest. Kaitseväe põhijõu moodustavad reservüksused, mis komplekteeritakse ajateenistuses ja Kaitseliidus sõjaväelise väljaõppe läbinud meestest ja naistest. Tegevväelasi värvatakse põhiliselt ajateenistuse läbinute seast. 

Kaitsevägi ja kaitseväeteenistus

Kaitsevägi

Kaitsevägi on osa täidesaatvast riigivõimust ja kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Erinevalt riigivõimu tsiviilasutustest on Kaitsevägi sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus. Kaitseväe põhiülesanne on luua sõjaline jõud ja vajadusel seda kasutada.

Kaitseväe ülesanded jagunevad rahuaja ja sõjaaja ülesanneteks. Kaitseväe rahuaja ülesanded on:

  • ajateenijate ja reservväelaste sõjaväeline väljaõpe;
  • alalise kaitsevalmiduse tagamine;
  • tsiviilvõimude abistamine;
  • rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine.

Kriisi korral teeb Kaitsevägi vajadusel koostööd teiste valitsusasutustega. Sõjaajal on Kaitseväe ülesanne tagada kogu riigi territooriumi kaitse nii merel, maismaal kui ka õhuruumis. Sõjalise kallaletungi korral osutab Kaitsevägi sõjalist vastupanu.

Kaitsevägi jaguneb:

  • väeliikideks: maa-, mere- ja õhuvägi;
  • Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevateks struktuuriüksusteks: Kaitseväe peastaap, Kaitseväe Akadeemia, sõjaväepolitsei jt.

Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja, kes on kõrgeim ametis olev tegevväelane. Tema tööorgan on Kaitseväe peastaap.

Kaitseväe peastaabi ülesanded:
  • toetada Kaitseväe juhatajat ja Kaitseväe juhataja asetäitja tegevust ning tagada nende käskude täitmine;
  • planeerida Kaitseväe tegevust;
  • nõustada, juhendada, koordineerida ja kontrollida Kaitseväe üksuste tegevust.

Ajateenistus

Ajateenistuse eesmärk on riigi kaitseks vajalike reservüksuste sõjaväeline väljaõpe ja eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistus kestab 8–11 kuud.

Ajateenistuse jooksul omandatakse sõjaväeline baasharidus ja põhiteadmised riigikaitsest ning harjutatakse tegutsemist ühtse meeskonnana. Samuti omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi: esmaabivõtteid, topograafiat, side- ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, ajaplaneerimist ning korra ja puhtuse hoidmist.

Ajateenijatest nooremallohvitserid ja reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuses parameediku kursused läbinud noormeestel on võimalus asuda hiljem tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload.

Elukorraldus
Ajateenijad elavad teenistuse ajal kasarmurežiimil ja võivad väeosa territooriumilt lahkuda vaid loa alusel. Teenistuse ajal on ajateenijale toit, majutus ja riietus tasuta. Lisaks makstakse ajateenijale igakuist toetust. Ajateenistuse jooksul on ette nähtud korraline puhkus, mille pikkus sõltub teenistusaja pikkusest.

Väljaõpe
Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandatakse üksiksõduri põhioskused ja teadmised. Sellele järgneb spetsialiseerumine määratud erialal, näiteks kuulipilduri, tankitõrje-granaadiheituri, sanitari, sõidukijuhi, jaoülema ja teistel kursustel. Peale erialakursust jätkub teenistus allüksuse kursusel, mille jooksul õpitakse ja harjutatakse tegutsemist jao (meeskonna), rühma, kompanii ja pataljoni koosseisus.

Ajateenistus lõpeb Kaitseväe kevadise suurõppusega „Kevadtorm", kus teenistust lõpetavatest ajateenijatest koosnevad üksused harjutavad omavahelist koostööd.    

Ajateenistusse kutsumine
Noormees on 17–27-aastasena kutsealune ajateenistusse asumiseni või sellest vabastamiseni. Kutsealuse kutsub ajateenistusse Kaitseressursside Amet. Naised saavad asuda vabatahtlikuna ajateenistusse 18–27-aastaselt.

Pärast ajateenistust on võimalus alustada õpinguid Kaitseväe Akadeemias, mille lõpetajad asuvad teenistusse Kaitseväes või Kaitseliidus kas ohvitseri või allohvitserina.

Reservteenistus

Kaitsevägi on üles ehitatud reservis olevate isikute põhimõttel, mis tähendab, et Kaitseväe põhijõu moodustavad reservis olevad üksused, mis on väheste ressurssidega riigile sobivaim ja ökonoomseim riigikaitse vorm.

Reservis olevatest isikutest moodustatud üksuse eelis on selle tihe side ühiskonnaga, kuna enamik meessoost kodanikke on reservväelased ning vajadusel valmis kodumaad kaitsma. Ühtlasi on antud üksus kiiresti mobiliseeritav, sest reservi kuuluvad koostööd harjutanud allüksused.

Reservväelane
Ajateenistuse järel arvatakse isik reservi, kus ta on kuni 60. eluaastani (k.a).

Õppekogunemine
Õppekogunemise eesmärk on tuletada reservväelastele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust.

Õppekogunemise kutse saadetakse reservväelasele vähemalt 120 päeva enne selle algust. Sõltuvalt auastmest võib õppekogunemise kestus olla ohvitseril kuni 30 päeva, allohvitseril kuni 21 päeva, sõduril kuni 14 päeva. Reservväelasele makstakse õppekogunemisel osalemise eest tasu sõltuvalt auastmest kuni 50 eurot päevas.

Tegevteenistus

Tegevteenistus on teenistus sõjaväelise auastmega ametikohal Kaitseväes või Kaitseliidus. Tegevteenistuses olevad ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid on tegevväelased.

Ohvitseri, allohvitseri ja sõduri töösuhe Kaitseväega on samasugune nagu ametniku töösuhe avaliku teenistuse asutusega. Küll aga on tegevteenistus avaliku teenistuse eriliik, mis eeldab, et teenistusse asunud mees või naine on läbinud sõjaväelise väljaõppe, on nõutava füüsilise ettevalmistusega ja tema tervis vastab tegevväelase tervisenõuetele. Kaitseväkke ja Kaitseliitu värvatakse Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuses.

Reakoosseis on tegevväelased, kelle peamine ülesanne on täita üksikvõitleja kohustusi jao koosseisus. Tavaliselt töötavad nad laskuri ametikohal ning spetsialiseeruvad relvaliigi järgi näiteks jalaväelase, tankitõrjuja või miinipilduri erialale.

Ülemad on juhtival ametikohal tegevväelased, kes vastutavad oma alluvate ja üksuse tegevuse eest. Üksuse suuruse põhjal eristatakse jao-, rühma-, kompanii-, pataljoni- ja brigaadiülemat. Ülema ametikoht eeldab allohvitseri või ohvitseri auastet.

Väljaõpe ja haridus

Tegevväelasel peab olema auastmele või ametikohale vastav haridus ja sõjaväeline väljaõpe.

Sõduri ja nooremallohvitseri oskused omandatakse üldjuhul ajateenistuses. Kui ajateenijale hakkab tegevväelase elukutse meeldima, siis võib ta õppida vanemallohvitseriks või ohvitseriks Kaitseväe Akadeemias.

Vanemallohvitseriks saamine eeldab keskharidust ning vanemallohvitseride baaskursuse läbimist. Selle lõpetajad saavad kutsehariduse ja neile antakse nooremveebli auaste. Vanemallohvitseride baaskursusel omandatakse rahuaja jaoinstruktori ja sõjaaja rühmavanema kvalifikatsioon.

Ohvitseriks saab õppida Kaitseväe Akadeemia põhikursusel. Võimalik on valida maaväe, õhuväe ja mereväe suuna vahel. Kõigil kolmel erialal toimub rakenduskõrghariduse õpe kolm aastat. Mereväe põhikursusel on õppetöö koos Eesti Mereakadeemiaga ning õhuväe põhikursusel koos Eesti Lennuakadeemiaga. Põhikursuse lõpetajad saavad sõjateaduse bakalaureuse kraadi ning neile antakse nooremleitnandi auaste. Ohvitserid võivad pärast põhikursuse lõpetamist ja mõneaastast edukat teenistust jätkata õpinguid akadeemia keskastmekursusel. Seal omandavad nad teadmised ja oskused pataljoni ja brigaadi tasemel teenimiseks ning saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.

Tagatised teenistuses

Kaitseväelastele ette nähtud riigi tagatised võib jagada teenistusalasteks ja sotsiaalseteks: teenistusalased tagatised toetavad kaitseväelaste igapäevast teenistust ning sotsiaalsed tagatised on ette nähtud sel juhul, kui kaitseväelane teenistusülesandeid täites hukkub või teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus toob kaasa püsiva töövõimetuse.

Kui tegevväelane suunatakse teenistusülesandeid täites uuele ametikohale teise paikkonda ning ta kolib sinna koos perega, siis kaetakse ümberasumise kulud ja makstakse ümberasumise toetust kehtestatud piirmäära ulatuses.

Kõigile kaitseväelastele on tagatud piirmäära ulatuses tervishoiuteenused, sealhulgas hambaravi ja ravimid.

Teenistusülesannete täitmise käigus vigastada saanud või haigestunud kaitseväelastele kindlustatakse vajalik ravi riigi poolt.

Igale kaitseväelasele, kes on teenistusülesannete täitmisel raskelt haigestunud või vigastada saanud, koostatakse raviplaan ning sotsiaalteenuste tegevuskava. Nende alusel tagatakse talle vajalik ravi, taastusravi ning abivahendid (näiteks proteesid), samuti sotsiaalteenused (psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine, korteri kohandamine jm). Seda ka juhul, kui kaitseväelane peaks mingil põhjusel tegevteenistusest lahkuma.

Kaitsevägi tunneb moraalset vastutust iga haavatud võitleja ees ning pakub kõigile teenistusülesannete täitmisel raskelt haigestunud või vigastada saanud tegevväelastele võimalust jätkata teenistust või tööd Kaitseväes. Seejuures võetakse arvesse individuaalsed oskused, võimed ja kvalifikatsioon. Samuti toetab riik püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ümberõpet, kui too soovib elukutset ja töökohta vahetada. Püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelasele on ette nähtud ka töövõimetuspension.

Teenistusülesannete täitmisel hukkunud tegevväelase pereliikmetele makstakse ühekordset hüvitist ning tagatakse vajalik nõustamine. Samuti makstakse ühekordset hüvitist siis, kui tegevväelane teenistusülesannete täitmisel vigastada saab ja töövõime kaotab.

Aruanded kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta


Igal aastal esitab kaitseminister Vabariigi Valitsusele eelmise aasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Aruanne keskendub kutsealuste ajateenistuskohustuse täitmisele, tegevteenistuskõlblikkuse hindamisele ja reservväelaste õppekogunemistest osavõtule.

 

Failid: 
KuupäevFailSuurusLaiendus
11.03.2021 - 10:08PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2020.pdf2.91 MBpdf
19.03.2020 - 11:35PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2019.pdf3.66 MBpdf
13.03.2019 - 14:38PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2018.pdf3.3 MBpdf
21.03.2018 - 10:26PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2017.pdf608.43 KBpdf
13.04.2017 - 13:43PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2016.pdf561.33 KBpdf
16.05.2016 - 10:19PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2015.pdf504.66 KBpdf
04.04.2015 - 12:22PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2014.pdf469.82 KBpdf
21.04.2014 - 15:51PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2013.pdf390.29 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2012.pdf61.87 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2011.pdf685.7 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2010.pdf901.88 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2009.pdf908.09 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2008.pdf46.2 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2007.pdf473.05 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2006.pdf41.72 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2005.pdf150.47 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2004.pdf516.59 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2003.pdf410.99 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2002.pdf582.31 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2001.pdf477.56 KBpdf
28.03.2014 - 09:03PDF icon aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2000.pdf247.26 KBpdf
Viimati uuendatud: 8. Märts 2024