Eesti julgeolekupoliitika sõnastavad „Eesti julgeolekupoliitika alused". Selle raamdokumendi järgi koostatakse valdkondlikud ja üksikasjalised arengu- või tegevuskavad. Sellest lähtuvad ka Eesti kaitsepoliitilised eesmärgid.
Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi. Eesti viib avara julgeolekukäsituse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja valitsus kui tervik. Julgeolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus.
Julgeoleku tagamisele lähenetakse valdkonnapõhiselt ja julgeolekupoliitika alustes on sõnastatud järgnevad tegevussuunad: diplomaatia, sõjaline kaitse, turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, konfliktiennetus ja kriisiohje, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus ning ühiskonna kerksus ja sidusus.
Eesti julgeolekupoliitika siht on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse või täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel. Dokumendi koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab oma otsusega heaks Riigikogu.
- Eesti julgeolekupoliitika alused (627.71 KB, PDF)
Julgeolekupoliitika eesmärk
Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.
Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.Eesti teostab julgeolekupoliitikat põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.
Julgeolekupoliitika põhimõtted
- Eesti julgeolekupoliitika lähtub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendused. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Eesti tagab oma julgeoleku aktiivse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega.
- Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi. Eesti viib avara julgeolekukäsituse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja valitsus kui tervik.
- Eesti julgeolekupoliitika siht on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
- Eesti kontrollib ja kaitseb oma maismaaterritooriumi, territoriaalvesi ja piiriveekogusid ning õhu- ja küberruumi ja vastutab nende turvalisuse eest.
- Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi. Eesti panustab NATOsse ja Euroopa Liitu, pidades silmas vajadust suurendada liikmesriikide solidaarsust, seista vastu julgeolekuohtudele eri piirkondades ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet.
- NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Eesti julgeolekut tugevdab kuulumine Euroopa Liidu poliitilisse, õiguslikku ja majanduslikku ühisruumi, mis põhineb liikmesriikide usaldusel, koostööl ja ühistel väärtustel.
- Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mis koondab sõjalised ja mittesõjalised võimed, tegevused ja ressursid nii avalikust-, era- kui ka kolmandast sektorist. Riigikaitse kestvaks ja tõhusaks toimimiseks arendab Eesti kuut riigikaitse tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeolek ja siseturvalisus, riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamine ning psühholoogiline kaitse. Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsel ja NATO kollektiivkaitsel.
- Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on julgeoleku ja turvatunde edendamisel oluline roll. Eesti julgeolek on kõige kindlam sallivas, hoolivas ja kaasavas ühiskonnas.
Mehitamata tsiviilõhusõidukite kaitse- ja kasutusstrateegia
Mehitamata tsiviilõhusõidukite kaitse- ja kasutusstrateegia (522.24 KB, PDF) sätestab vajalikud tegevussuunad mehitamata tsiviilõhusõidukitest tulenevate ohtude vastu. Strateegia üldeesmärk on mehitamata tsiviilõhusõidukitest põhjustatud julgeoleku- ja turvalisusintsidentide esinemise tõenäosuse ning nende tagajärgedest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine, samuti sektorite vahelise võimestava koostööraamistiku loomine.