Julgeolekupoliitika

Julgeolekupoliitika põhimõtted

• Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, elanikkonna turvalisus ja ühiskonna toimimine.
• Inimväärikust, üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatlikku valitsemisviisi ning õigusriiki austava ühiskonnakorralduse püsimine on Eesti julgeoleku alus. Eesti on osa demokraatlike riikide kogukonnast ning Eesti eesmärk on toetada selle ühtsust ja püsimist. Eesti julgeolekut toetab rahvusvahelisest õigusest kinnipidamisele rajatud rahvusvaheliste suhete süsteem.
• Eesti julgeolekupoliitika lähtub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjas sätestatud põhimõtetest ning iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendused. Eesti julgeoleku kindlustamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
• Eesti kaitseb end igal juhul ja kõikide ohtude eest, sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu; Eesti ei alistu kunagi. Eesti eesmärk on muuta agressioon Eesti riigi vastu teostamatuks.
• Julgeolek on tervik. Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub põhimõttel ühiskond kui tervik ja riik kui tervik.
• Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust. Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori.
• Eesti julgeolek toetub liikmesusele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus (EL) ning tihedale koostööle liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna.
• Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Turvalisema ja kriisikindlama keskkonna kujundamiseks peab julgeolekuküsimustega arvestama poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel ning tööprotsesside, tarneahelate, taristu, rahvusvahelise koostöö ja muu arendamisel.
• Julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös. Riik soosib ja toetab vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriiside lahendamisel.
• Eesti lähtub kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel ülesannete püsivuse põhimõttest: kõik täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui kriisi- ja sõjaajal. Valmistudes sõjaks ja kõige tõsisemateks kriisideks, oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise.
• Eesti julgeoleku aluseks on sidus ja ühtehoidev ühiskond. Eestis on kaitstud inim- ja kodanikuõigused ning kõigile inimestele on kindlustatud võrdsed võimalused ja elukeskkond, kus inimesed on hoitud, elavad kaua ja on võimalikult terved, kus väheneb ebavõrdsus ja vaesus ning kus toetatakse kõigi pikka ja kvaliteetset tööelu. Eesti majanduskeskkond on atraktiivne. Haridus ning teadus- ja arendustegevus on eduka ning tulevikule suunatud Eesti alus.