Kaitsepoliitika tegevussuund

Kaitsepoliitika on Eesti julgeolekupoliitika osa. Tegevussuuna kavandamise ning eesmärkide elluviimise eest vastutab Kaitseministeerium.

Eesti kaitsepoliitika on suunatud sõjaliste ohtude ennetamisele ja vajadusel nende tõrjumisele ning suunab kogu riigikaitse kavandamist, koordineerimist ja elluviimist. See hõlmab:

• Eesti sõjaliseks kaitsmiseks ja NATO kollektiivkaitseks valmistumist;
• rahvusvahelist kaitsekoostööd;
• rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist;
• kaitsealase abikäepoliitika teostamist;
• tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel abi osutamist;
• muude rahuaegsete ülesannete täitmist.

Konkreetsemad valdkondlikud eesmärgid kaitsepoliitika teostamiseks seab riigikaitse strateegia, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Nende eesmärkide saavutamist toetab ohustsenaariumitele tuginev riigikaitse arengukava, mis planeerib 10 aasta kaupa riigikaitse teostamise Kaitseministeeriumi haldusalas.

Riigikaitse

Eesti-vastase sõjalise tegevuse ennetamiseks ja tõrjumiseks kasutatakse totaalkaitse põhimõttel kõiki võimalusi, sealhulgas nii riigistruktuuride kui ka rahva jõupingutusi. Eesti-vastase sõjalise tegevuse korral rakendatakse riigikaitset tervikuna. Riigikaitse osad on sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeoleku tagamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ja psühholoogiline kaitse.

Sõjaline kaitse

Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtud kollektiivkaitse operatsioonina. 

Eesti kaitsevõime arendamise peamised suunad on:

• tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ja õhuruumi üle ning demonstreerida riigi suveräänsust;
• arendada välja võime anda piisav eelhoiatus;
• arendada välja sõjalise kaitse tagamiseks vajalik mobilisatsioonisüsteem ning valmistada ette ja komplekteerida reservüksused organiseeritud sõjaliseks kaitseks;
• arendada välja tänapäevased, ümberpaigutatavad, mobiilsed, jätkusuutlikud ning kiire reageerimisega üksused, mis suudavad läbi viia kaitsetegevust kogu riigi territooriumil ning osaleda operatsioonidel väljaspool Eestit;
• tagada valmisolek kollektiivkaitseoperatsiooni käivitamiseks ja läbiviimiseks ning vastuvõtva riigi toetus liitlasvägedele.