Ühiskonna toimepidevus ja sidusus

Ühiskonna toimepidevuse ja sidususe tagavad ministeeriumid ühiselt, nõnda et iga ministeerium vastutab oma valitsemisala julgeolekupoliitiliste ülesannete täitmise eest. Eesmärk on Eesti ühiskonna toimetulek ja koostöövõime ohuolukorras. Seda tegevussuunda koordineerib Riigikantselei.

  • Elutähtsate teenuste toimepidevus

    Elutähtsateks teenusteks nimetatakse teenuseid, mis on hädavajalikud riigi ja ühiskonna toimimiseks, nagu näiteks arstiabi, elektrienergia, transpordiühendused, pangandusteenused jpm. Elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamiseks nii rahu-, sõja- kui ka kriisi ajal kavandavad nende teenuse eest vastutavad riigiasutused ja ka erasektor seda, kuidas ja millises ulatuses neid teenuseid ka kriisi korral tagada, kuidas taastada teenuste pakkumine võimalike katkestuste korral jne. 

  • Elektrooniline side

    Elektroonilise side ja elutähtsate teenuste toimimist toetavate infosüsteemide kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, infotehnoloogilisi ja füüsilisi julgeoleku- ja turvameetmeid. Oluline on tugevdada riigi ja erasektori koostööd, sest suur osa elektroonilise side võrkudest, pakutavatest teenustest ning kriitilistest infosüsteemidest on eraomandis. Riikidevahelise side kindlustamiseks tuleb teha rahvusvahelist koostööd, nii saab kindlustada elektroonilise side võrkude koostoime ja koordineerida vahendite kasutamist.

  • Küberjulgeolek

    Küberjulgeoleku kindlustamisel on oluline vähendada kriitiliste infosüsteemide ja andmesideühenduste haavatavust ning piirata küberründest tekkida võivate kahjude ulatust.

  • Transpordi infrastruktuur

    Transpordi infrastruktuuri väljaarendamisel ja arengu kavandamisel arvestatakse majandus- ja sotsiaalarengu ning riigikaitse vajadustega. Esmatähtis on rekonstrueerida või välja ehitada üleeuroopalise transpordivõrgu osaks olevad sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk.

  • Energiajulgeolek

    Energiajulgeolekut aitavad tagada varustuskindlus, infrastruktuuri julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus. Et vähendada sõltuvust energiakandjate impordist, on Eesti jaoks esmatähtis suurendada energiatõhusust.

  • Keskkonna turvalisus

    Eesti eesmärk on rahvusvahelise koostöö kaudu kohaldada vajalikke meetmeid kliimamuutustest tulenevate riskide ohjamiseks ja kliimamuutustega toimetulemiseks. Kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamisse kaasatakse äri- ja mittetulundussektor.

  • Finantssüsteemi turvalisus

    Riik kindlustab finantssüsteemi stabiilse toimimise, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Rahvusvaheliste või riigisiseste finantskriiside ennetamiseks, lahendamiseks ja nende majanduslike tagajärgede leevendamiseks tagatakse vajalikud õigus- ja järelevalvemeetmed ning finantsvahendid, mis võimaldavad finantssüsteemil korrapäraselt toimida.

  • Psühholoogiline kaitse

    Põhiseaduslikest väärtustest lähtuv psühholoogiline kaitse aitab kindlustada Eesti julgeolekut. Psühholoogiline kaitse hõlmab ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste hoidmist ja arendamist. Psühholoogiline kaitse aitab tugevdada rahva eneseusku ja kaitsetahet. Seda arendatakse  kodanikuühiskonna kõigi osaliste koostöös.

  • Ühtlane regionaalne areng

    Riigi julgeolekut mõjutab majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna turvalisus. Kogu Eesti territoorium peab olema elamisväärne ja turvaline. Ühtlase regionaalse arengu ja asustatuse tagamiseks arendab riik välja vajaliku infrastruktuuri, toetab kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmist, kindlustab turvalisuse, hariduse, tervishoiu ja muude avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning regionaalpoliitika tervikliku juhtimise.

  • Lõimumine

    Lõimumise eesmärk on kujundada tugeva identiteediga ühiseid väärtusi jagav kultuuriliselt mitmekesine Eesti ühiskond. Riik jätkab ühiskonna eri rühmade lõimumist soodustavaid tegevusi, et kõigil oleks võimalus ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.

  • Rahvatervise kaitse

    Rahvatervise kaitse eesmärk on parandada inimeste võimet igapäevaelus toime tulla, samuti suurendada nende sotsiaalset ja majanduslikku panust ning seeläbi ühiskonna sidusust ja riigi võimalusi tulla toime julgeolekuohtudega.

Viimati uuendatud: 28. Juuli 2014