Välispoliitika tegevussuund

Julgeolekupoliitika välispoliitilisi ülesandeid jagavad omavahel Välisministeerium ja Kaitseministeerium, et koos teostada selle tegevussuuna eesmärke. Kaitseministeerium vastutab ja koordineerib täpsemalt sõjalist ja kaitsealast koostööd sõjaväeliste organisatsioonidega ja välisriikide kaitsestruktuuridega.

  • NATO

    NATO liikmesus kindlustab Eesti julgeolekut ning võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös. Eesti julgeolekupoliitika prioriteet on aktiivne tegevus NATO liikmena. NATO heidutuse veenvuse ja laiema poliitilise mõju määrab suures osas alliansi ühtsus ja edukus julgeolekuküsimuste lahendamisel.

  • Euroopa Liit

    Eesti eesmärk on tugev ja ühtne Euroopa Liit. Euroopa Liidu süvenev lõimumine tugevdab omavahelist ühtekuuluvustunnet ja võimaldab olla paremini kaitstud julgeolekuohtude vastu ning mõjukam oma välistegevuses. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika avardab Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmise võimalusi.

  • Kahe- ja mitmepoolsed suhted

    Eesti edendab – eriti Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega kahepoolseid suhteid, mis aitavad Eesti rahvusvahelist seisundit kindlustada, ühiseid tegevusi ellu viia ja seeläbi riigi julgeolekut suurendada. Ulatuslik koostöö kõigi liitlastega on Eesti julgeoleku tagamise lahutamatu osa. Eesti taotleb häid ja vastastikku kasulikke suhteid kõigi naaberriikidega.

  • Rahvusvaheliste konfliktide ennetamine ja kriisiohje

    Eesti peab oluliseks keskenduda rahvusvaheliste konfliktide ja kriiside ennetamisele. Kriisidega tegelemine nende tekkekolletes aitab ära hoida negatiivset mõju Eestile, liitlastele ja kogu maailmale. Eesti rõhutab ennetava diplomaatia tähtsust ning toetab rahvusvahelist tegevust konfliktide ärahoidmisel, panustades partnerite dialoogi ja teabevahetusse. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine on Eesti julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See annab Eestile võimaluse ja kohustuse aidata tugevdada julgeolekut ja stabiilsust Euro-Atlandi piirkonnas ja maailmas laiemalt.

  • Arengukoostöö

    Eesti teeb julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks arengukoostööd, mille eesmärk on partnerriikide poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng. Arengukoostöö edendab ka Eesti kahepoolseid suhteid ja rahvusvahelist seisundit. Niisuguses koostöös toetab Eesti ennekõike riike, kelle arengule saab Eesti oma teadmiste ja vahenditega pakkuda lisaväärtust ning kes ise on valmis edendama demokraatlikku ja inimõigusi järgivat ühiskonnakorraldust. Eesti kaitsealase abikäepoliitika ülesanne on aidata kaasa partnerriikide julgeolekusektori reformimisele.

    • Relvastuskontroll

      Eesti peab tähtsaks relvastuskontrolli rahvusvahelise julgeoleku ja usalduse tagamisel. Oluline on piirata tavarelvastust Euroopas. Eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade ning nende valmistamiseks kasutatavate komponentide salakaubandust ja ebaseaduslikku läbivedu oma territooriumilt.

    Viimati uuendatud: 28. Juuli 2014