Eesti kaitsekulude üldised trendid
Alates 2014. aastast on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast– iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.
Alates 2018. aastast on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.
Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
Tulemusvaldkonna programmid
| Iseseisev sõjaline kaitsevõime |
Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine – need peavad olema varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks selliselt, et esmajärjekorras oleksid välja arendatud sõjalisest lähtekohast kõige prioriteetsemad võimed ja üksused. Programm koosneb viiest tegevusest, mis jaotuvad erinevate väeliikide (maaväe, õhuväe, mereväe ja muude üksuste) väeloomeks ja kaitsevalmiduseks. Maaväe väeloome tegevuse alla on koondatud 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi ja sõjalise maakaitse üksuste ettevalmistamise tegevused, ennekõike plaaniline väljaõpe, reservüksuste väljaõpetamine ning erinevad planeerimistegevused. Mereväes jätkub tegevväelaste ja ajateenijate väljaõpe. Tuukriüksuse osas säilitatakse võime toetada miinijahtijaid ning tagada piirangutega vastu võtva riigi toetusega seotud kohustusi sadamates. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse arendamist, NATO kaasrahastuse abil tegeletakse merelise side edasiarendamisega. Tehakse ettevalmistusi rannikukaitse võime arendamiseks. Õhuvägi jätkab opereerimist osana NATO õhukaitse süsteemist ja tagab Eesti õhuseiresüsteemi ja õhuseireradarite töö. Ämari lennuväli jätkab liitlaste õhuturberotatsioonide tagamist ning panustab erinevate õppuste läbiviimisesse. Kaitsevalmiduse eesmärk on tagada sõjalise lahinguvalmiduse kiire rakendumine. Programm on julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna neljast programmist kõige suurema mahuga. Programm hõlmab kõiki Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi, mis on seotud sõjaaja struktuuri ettevalmistamise ja ülalpidamisega. Programmi eelarvest suure osa moodustavad Kaitseväe üksustele mõeldud varustuse hanked, taristu arendamine ja haldamine. |
|
Kollektiivkaitses osalemise programm |
Kollektiivkaitses osalemise programmi eesmärk on tõhus ja kindel NATO kollektiivkaitse. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programm sisaldab lisaks kaitsekulule välisabi USA või NATO vahenditest. Programm koosneb kahest tegevusest. Neist üks, rahvusvaheline koostöö, hõlmab osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, välisteenistust ja liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides. Programmi teine tegevus, liitlaste kohalolek Eestis, on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku raames Eestis roteeruvate NATO lahingugrupi, NATO staabielemendi ja õhuturbe üksuste taristuvajaduse ja ülalpidamiskuluga. |
| Luure ja eelhoiatuse programm |
Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. |
| Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm |
Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi eesmärk on valitsemisala poliitikad suunatud heidutuse ja sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programm koosneb neljast tegevusest. Kaitsetahte arendamise läbi tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse. Usutav heidutus sõjalise agressori vastu rahvusvaheliste ja riigisiseste sammudega, mis on vastavuses julgeolekuolukorra dünaamikaga ning hoiab ära otsese ohu realiseerumise Eesti põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Riigikaitselise inimvara tegevus koondab kaitsevaldkonna teenistujate värbamise ja arendamise, sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe andmise ning kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevusi, riigikaitseõpetuse toetamist ning kulutusi sotsiaalsetele ja teenistustalastele tagatistele. Riigikaitse investeeringute korraldus hõlmab endas tegevusi taristu korrahoiu, taristuehituse ja hangete läbiviimise korraldamiseks valitsemisalas. Tegevuste eesmärk on investeeringute kiire ja kuluefektiivne toimimine ning valitsemisala asutuste rahulolu. Lisaks sisalduvad antud programmi tegevuses kulutused kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning kaitsetööstuse edendamisse. Programmi eelarves on Kaitseliidu kuludest vabatahtliku tegevuse arendamise kulu, riigikaitseõpetuse läbiviimise kulud, Kaitseväe Akadeemia kulud, mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) toetamine, toetused kaitsetööstusele, teadus- ja arendustegevuse kulud ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööjõukulud ja majandamiskulud. |
Mõistetest
Riigikaitses eristatakse kolme näitajat, milleks on kaitseministeeriumi valitsemisala kulud, kaitse-eelarve ning kaitsekulu.
Riigieelarve seaduse kohaselt on kulud kõik riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud sisaldavad ka mitterahalist kulu ehk amortisatsiooni ja tuludest sõltuvat kulu (välisabi*), kuid ei arvesta kõiki kaitse-eelarve osiseid.
Kaitse-eelarve moodustub investeeringutest (sisaldab samuti tuludest sõltuvat kulu), käibemaksust ja kuludest ilma amortisatsioonita.
Kaitsekuluna mõistetakse NATO definitsiooni kohaselt riigipoolset rahalist panust riigikaitsesse. Kaitsekulude taseme võrdlemisel teiste NATO liitlasriikidega võetakse aluseks kaitsekulude suhe SKP-sse. Kui kaitse-eelarve sisaldab ka tuludest sõltuvat kulu (välisabi), siis NATO definitsioon ei loe seda riigi kaitsekulu osaks. Samas ei ole kaitsekulu piiratud kitsalt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvega. Kaitsekulu arvestamiseks tuleb kaitse-eelarvest lahutada tuludest sõltuvad kulud ja käibemaksu osa mida ei leota kaitsekulu osaks (tuludest sõltuva kulu osa) ning juurde lisada Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi eelarves olev kaitsekulu osa (-pension, ajateenijate laste toetus).
* tuludest sõltuvat kulu (välisabi) on saabunud nii NATO-st (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt.
Eesti kaitsekulud aastal 2022
Aastatel 2022–2025 viiakse ellu Riigikaitse arengukavas 2022–2031 kinnitatud tegevusi.
Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks. Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaan kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ning seob need vajaminevate ressurssidega. Prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi.
2022. aasta kaitse-eelarves jätkub riigikaitse pikaajaline ja ressursiteadlik planeerimine.
Riigikaitse rahastamine jätkub planeeritud tasemel 2%-SKT-st, millele lisanduvad juba varasemalt otsustatud riigi kaitseinvesteeringute programm ja liitlaste lisavahendid ning käesoleval aastal täiendavalt vahendid rannakaitsesüsteemi ja laskemoona soetamiseks ning eelhoiatuse tugevdamiseks. Kõik need komponendid kokku moodustavad kaitsekulu.
2022. aastal kasvab kaitsekulu 770,6 miljoni euroni, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,35%. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, mis on 2022. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot, samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 66 miljonit eurot ning sõjalise kaitse tugevdamise rahastamine 19,87 mln eurot.
Varustuse ja laskemoona täiendamine ja uuendamine parandab lahinguvalmidust.
Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt meremiinid, tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukite ümberehitus vastavalt Kaitseväe vajadustele. Hanked korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, erivarustuse soetusega tagatakse väeloome ja üksuste kaitsevalmiduse hoidmine. Eestisse saabuvad täiendavad liikursuurtükid ning uute tegevustena alustab 2022. aastal 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon allüksuste väljaõpet uute relvasüsteemidega – liikursuurtükkidega. Alustatakse Scoutspataljoni toetussoomukite ümberehitusega.
Kirde-Eesti kompensatsioonimeede hõlmab hankeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel).
Kaitseinvesteeringute programm (KIP) sisaldab 2022. aastal erakorraliselt täiendavalt ka 46 mln eurot (käibemaksuga summas) kavandatud kaitsevõime arendamisega seotud investeeringuid laevatõrje rakettide hankeks. Tavapärased KIP vahendid 20 mln euro ulatuses (käibemaksuga summas) sisaldavad laskemoona ning neid kajastatakse majandamiskuludena.
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine sisaldab vahendeid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse korraldatud taristu arenduseks. Olulisemad 2022. aastal valmivad taristuobjektid on kesksed lahingumoona hoidlad, 2. jalaväebrigaadi tehnika parkla koos varjualustega, Sirgala harjutusvälja uus juurdepääsutee, 1.jalaväebrigaadile laohoone ja hooldusõppegaraaž. Miinisadamas teostatakse taristu ümberehitustöid vastavalt mereväe vajadustele. 2022. aastal jätkub sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ja lahingukooli ehitus ja ehitatakse riigikaitsemaja. Planeeritud on vahendid Vabadussõja võidusamba ja selle ala renoveerimiseks. Maa soetused on seotud Keskpolügooni väljaõppevõimaluste parandamisega.
Liitlaste taristu investeeringute raames valmivad VV lisarahastuse toel Keskpolügooni arendused ja sealsete väljaõppevõimaluste parandamine ning Ämari perrooni ümberehitus, perimeetri kaasajastamine ja julgeolekutööd varem rajatud objektide kasutuselevõtuks.
Välisrahastuse toel teostatakse soomukitele laskevälja ja lasketiirude investeeringud, merelise side edasiarendamisega ning laskemoonakäitlusala investeeringud.
Vabariigi Valitsuse otsus kriisiks valmisoleku tugevdamiseks
Ukrainas käiv sõda kinnitab, et Eesti on kaitstav, kui meil on olemas selleks tahe, relvastus, väljaõppinud inimesed ja vajalikud varud. Ukraina sõda pole lõppenud, kuid juba praegu saab tõdeda, et Eesti riigikaitselised otsused on olnud õiged – Ukraina kogemus on plaanitud võimete vajadust ja olulisust ainult kinnitanud. Lähtudes eelmisel aastal kinnitatud riigikaitse arengukavast, on tehtud valikud selliste võimete esmajärjekorras välja arendamiseks, et sõjalise kaitse suurendamine oleks võimalikult kiire ja suurima mõjuga.
Seoses Vene Föderatsiooni vägede koondumisega Ukraina piiridele ning julgeolekuolukorra pingestumisega koostati koostöös Kaitseväe ja Kaitseministeeriumiga analüüs ning tehti ettepanekud Vabariigi Valitsusele kriisiks valmisoleku tugevdamiseks vajalike tegevuste algatamiseks. Vabariigi Valitsus otsustas selle tulemusel jaanuaris 2022 suunata kriisiks valmisoleku tugevdamiseks perioodil 2022–2025 Kaitseministeeriumi valitsemisalale täiendavad 339,5 miljonit eurot. Valdav osa selles rahadest kasutatakse laskemoona hangeteks ja selle ladustamiseks vajaliku taristu ehitamiseks.
Vabariigi Valitsus kinnitas, tingituna Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas, 24.03.2022 Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketi kogumahus 476,77 miljonit eurot, millest 15,44 mln eraldati 2022 lisaeelarvega ning 461,33 mln jääb perioodi 2023–2025. Täiendavad vahendid eraldati kuue valdkonna jaoks: lühimaa õhutõrjesüsteemide kasutuselevõtt, tankitõrjevõime täiendamine, kaudtulevõime parendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, täiendav taristu ehitamine liitlaste vastuvõtmiseks ning Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suurmate võimaluste loomine maakaitses osalemiseks. Antud pakett tagab brigaadide võime hävitada rohkem vastast kui täna ning vastase esimese rünnakuešeloni hävitamine saab olema märkimisväärselt lihtsam. Eesti territooriumile tulnud vastase üksused saavad olema pideva väga ohtliku tule all. Pimedal ajal suudetakse vastast hävitada ja demoraliseerida palju rohkem kui täna. Vastase õhu- ja meredessandi läbiviimine saab olema vastasele katastroofiliste tagajärgedega. Vastase teine ešelon, taristu, juhtimine, tuletoetus ja tagala oleksid ohustatud 50-90 km.
Panus Eesti majandusse kaitse-eelarves
Kodumaise kaitsetööstuse toetus aastatel 2010–2020 oli kokku 5,18 miljonit eurot.
2019. aastal panustas Kaitseministeerium kaitsehangetesse, taristusse, IT-teenustesse, kinnisvarahaldusesse, sisseostetud toitlustusteenusesse ning erinevatesse majanduskuludesse kokku ligi 338 miljonit eurot koos käibemaksuga. 53% ehk pisut üle poole sellest summast suunati Eesti majandusse ehk kokku osteti 2443 Eesti ettevõttelt ja asutuselt.
Olulisemad valdkonnad:
- Taristu ehitus ja arendus, sh maade soetamine ligi 44 miljoni euro eest telliti täismahus ehk 100% kodumaistelt pakkujatelt. 2019. aasta suurimad objektid olid näiteks Tapa linnaku meditsiinikeskus ja tagalahoone, Kaitseväe keskpolügooni teed ja sillad, Tapa linnaku ühendus- ja rasketehnika teed, uus kasarmu Jõhvi linnakus.
- Majanduskuludest 85,7% moodustasid tellimused Eesti teenusepakkujatelt kogusummas 69 miljonit eurot. Sealhulgas valitsemisala kinnistukulud 20,5 miljonit ning toitlustusteenused ja toidukaubad 8,9 mln tarniti ca 95% ulatuses Eesti pakkujatelt. Valitsemisala kinnistud asuvad üle terve Eesti Lääne-, Harju-, Viru- ja Pärnumaal, samuti Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal, andes tööd väga paljudele kohalikele ettevõtetele ja inimestele.
- IT-investeeringud tehti suures enamuses, 76,7% ulatuses Eestimaiste ettevõtete abiga 3,2 miljoni euro eest.
- Kaitseotstarbelise varustuse kodumaised kulud moodustasid ligi 30% kogusummas 60 miljonit eurot. Eesti pakkujaid on enim sõidukite hoolduse ja remondi pakkujate seas kokku 34,4 mln eest ning isikuvarustuse pakkujate seas.
- Kaitseväe sööklates pakutav toit pärineb Eesti ettevõtetelt ja ka tooraine tuleb suures osas kohalikelt pakkujatelt. Erandiks on olnud kuivtoidupakid, milles on lisaks Eesti toodetele ka välismaiseid komponente. Lisaks suurematele kontsernidele ostame toiduaineid ja teenuseid ka väiketootjatelt ja toitlustajatelt üle Eesti. Näiteks viimastel aastatel Pihlaka AS ja Virumaa Suurköök OÜ Lääne-Virumaal, Joonas KT OÜ Pärnumaal, FIE Ants Muld Võrumaal, Oode OÜ Mustvee vallas, Sileesia OÜ Tartus. Sisseostetud toidu ja teenuste valdkonna kogukulu on viimasel kolmel aastal kõikunud 8-13 mln vahel.
- Isikuvarustust pakuvad ja vormirõivaid õmblevad kaitseväele pea 100%-liselt Eesti ettevõtted ja Eestis on selles valdkonnas korralik kodumaine konkurents olemas. Viimase kolme aasta andmetel moodustavad valdkonna ca 12-14 mln kogukulust 95-99% Eesti ettevõtted.