Eesti kaitsekulude üldised trendid
Alates 2014. aastast on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast– iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.
Alates 2018. aastast on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.
Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
Tulemusvaldkonna programmid
| Iseseisev sõjaline kaitsevõime |
Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine – need peavad olema varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks selliselt, et esmajärjekorras oleksid välja arendatud sõjalisest lähtekohast kõige prioriteetsemad võimed ja üksused. Programm koosneb viiest tegevusest, mis jaotuvad erinevate väeliikide (maaväe, õhuväe, mereväe ja muude üksuste) väeloomeks ja kaitsevalmiduseks. Maaväe väeloome tegevuse alla on koondatud 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi ja sõjalise maakaitse üksuste ettevalmistamise tegevused, ennekõike plaaniline väljaõpe, reservüksuste väljaõpetamine ning erinevad planeerimistegevused. Mereväes jätkub tegevväelaste ja ajateenijate väljaõpe. Tuukriüksuse osas säilitatakse võime toetada miinijahtijaid ning tagada piirangutega vastu võtva riigi toetusega seotud kohustusi sadamates. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse arendamist, NATO kaasrahastuse abil tegeletakse merelise side edasiarendamisega. Tehakse ettevalmistusi rannikukaitse võime arendamiseks. Õhuvägi jätkab opereerimist osana NATO õhukaitse süsteemist ja tagab Eesti õhuseiresüsteemi ja õhuseireradarite töö. Ämari lennuväli jätkab liitlaste õhuturberotatsioonide tagamist ning panustab erinevate õppuste läbiviimisesse. Kaitsevalmiduse eesmärk on tagada sõjalise lahinguvalmiduse kiire rakendumine. Programm on julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna neljast programmist kõige suurema mahuga. Programm hõlmab kõiki Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi, mis on seotud sõjaaja struktuuri ettevalmistamise ja ülalpidamisega. Programmi eelarvest suure osa moodustavad Kaitseväe üksustele mõeldud varustuse hanked, taristu arendamine ja haldamine. |
|
Kollektiivkaitses osalemise programm |
Kollektiivkaitses osalemise programmi eesmärk on tõhus ja kindel NATO kollektiivkaitse. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programm sisaldab lisaks kaitsekulule välisabi USA või NATO vahenditest. Programm koosneb kahest tegevusest. Neist üks, rahvusvaheline koostöö, hõlmab osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, välisteenistust ja liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides. Programmi teine tegevus, liitlaste kohalolek Eestis, on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku raames Eestis roteeruvate NATO lahingugrupi, NATO staabielemendi ja õhuturbe üksuste taristuvajaduse ja ülalpidamiskuluga. |
| Luure ja eelhoiatuse programm |
Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. |
| Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm |
Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi eesmärk on valitsemisala poliitikad suunatud heidutuse ja sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programm koosneb neljast tegevusest. Kaitsetahte arendamise läbi tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse. Usutav heidutus sõjalise agressori vastu rahvusvaheliste ja riigisiseste sammudega, mis on vastavuses julgeolekuolukorra dünaamikaga ning hoiab ära otsese ohu realiseerumise Eesti põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Riigikaitselise inimvara tegevus koondab kaitsevaldkonna teenistujate värbamise ja arendamise, sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe andmise ning kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevusi, riigikaitseõpetuse toetamist ning kulutusi sotsiaalsetele ja teenistustalastele tagatistele. Riigikaitse investeeringute korraldus hõlmab endas tegevusi taristu korrahoiu, taristuehituse ja hangete läbiviimise korraldamiseks valitsemisalas. Tegevuste eesmärk on investeeringute kiire ja kuluefektiivne toimimine ning valitsemisala asutuste rahulolu. Lisaks sisalduvad antud programmi tegevuses kulutused kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning kaitsetööstuse edendamisse. Programmi eelarves on Kaitseliidu kuludest vabatahtliku tegevuse arendamise kulu, riigikaitseõpetuse läbiviimise kulud, Kaitseväe Akadeemia kulud, mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) toetamine, toetused kaitsetööstusele, teadus- ja arendustegevuse kulud ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööjõukulud ja majandamiskulud. |
Mõistetest
Riigikaitses eristatakse kolme näitajat, milleks on kaitseministeeriumi valitsemisala kulud, kaitse-eelarve ning kaitsekulu.
Riigieelarve seaduse kohaselt on kulud kõik riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud sisaldavad ka mitterahalist kulu ehk amortisatsiooni ja tuludest sõltuvat kulu (välisabi*), kuid ei arvesta kõiki kaitse-eelarve osiseid.
Kaitse-eelarve moodustub investeeringutest (sisaldab samuti tuludest sõltuvat kulu), käibemaksust ja kuludest ilma amortisatsioonita.
Kaitsekuluna mõistetakse NATO definitsiooni kohaselt riigipoolset rahalist panust riigikaitsesse. Kaitsekulude taseme võrdlemisel teiste NATO liitlasriikidega võetakse aluseks kaitsekulude suhe SKP-sse. Kui kaitse-eelarve sisaldab ka tuludest sõltuvat kulu (välisabi), siis NATO definitsioon ei loe seda riigi kaitsekulu osaks. Samas ei ole kaitsekulu piiratud kitsalt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvega. Kaitsekulu arvestamiseks tuleb kaitse-eelarvest lahutada tuludest sõltuvad kulud ja käibemaksu osa mida ei leota kaitsekulu osaks (tuludest sõltuva kulu osa) ning juurde lisada Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi eelarves olev kaitsekulu osa (-pension, ajateenijate laste toetus).
* tuludest sõltuvat kulu (välisabi) on saabunud nii NATO-st (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt.
Eesti kaitsekulud aastal 2023
Aastatel 2023–2026 viiakse ellu Riigikaitse arengukavas 2022–2031 kinnitatud tegevusi.
Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks. Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaan kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ning seob need vajaminevate ressurssidega. Prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi.
2023. aasta kaitse-eelarves jätkub riigikaitse pikaajaline ja ressursiteadlik planeerimine.
Riigikaitse rahastamine jätkub planeeritud tasemel 2% SKT-st, millele lisanduvad juba varasemalt otsustatud riigi kaitseinvesteeringute programm ja liitlaste lisavahendid ning Vabariigi Valitsuse otsustega kriisiks valmisoleku tugevdamiseks suunatud vahendid. Kõik need komponendid kokku moodustavad kaitsekulu.
2023. aastal on kaitsekulu 1,1 miljardi miljoni euroni, mis moodustab prognoositud SKT-st 2,83%. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, mis on ligikaudu 50 miljonit eurot ning kaitseinvesteeringud ja sõjalise kaitse tugevdamise rahastamine 254 mln eurot.
Varustuse ja laskemoona täiendamine ja uuendamine parandab lahinguvalmidust.
Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid. Hanked korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, erivarustuse soetusega tagatakse väeloome ja üksuste kaitsevalmiduse hoidmine.
Alustatakse mitmikraketiheitjate (MLRS) üksuse loomisega, millega suureneb kaudtule ulatus ja võime muutub regionaalseks vastase mõjutusvahendiks. Võime loomiseks viiakse läbi relva-, juhtimissüsteemide ja laskemoona hange, õpetatakse välja meeskonnad ja rajatakse toetav taristu. Jätkatakse üksuste automaatrelvadega ümber relvastamisega ning hangitakse täiendavad kuulipildujad.
Alustatakse teise brigaadi manööverüksuste ja mõlema brigaadi tankitõrjekompaniide soomustamisega, misläbi suureneb nende kaitstus ning paraneb mobiilsus.
Jätkub ühekordsete SPIKE SR tankitõrjerelvade soetamine, mis vahetavad välja vananenud 90mm tankitõrjekahurid ja millega suurendatakse ka kaitseväe lahinguvõimet.
Jätkub kaitseväe sidevõrgu arendamine ning koostöös NATO-ga alustatakse kallas-laev sidesüsteemi arendust.
2023. aasta alguses integreeritakse mereväe koosseisu Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalve laevastik ja kaldaradarite süsteem ning vastava valdkonna ülesanded liiguvad PPA-lt Mereväele.
Hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. 2023. aastal valmivad üksuste toetuseks laod ja laskemoonahoidlad, laskemoona käitusalad, tehnikahall mereväe üksusele, Paldiski söökla laiendus, tehnika varjualused. Lisaks sellele valmib NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse laiendus. Lõpule jõuab ka Rabasaare linnavõitluslinnaku ehitus ning ühendusteed keskpolügoonile.
Liitlaste taristu investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Jätkatakse harjutusväljakute laiendamisega ning täiendava linnaku loomisega Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav taristu tagamiseks liitlaste üksuste roteerimiseks, sh väljaõppeks, ning juhtimiselemendi alaliseks loomiseks.
CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel soetatakse seadmeid ja rajatakse taristut uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis ja Mandri-Eestis.
Eesti kaitsekulud aastal 2024
Riigikaitse rahastamine tõuseb 3%-SKT-st, milles lisanduvad juba varasemad otsused kriisiks valmisoleku tugevdamiseks ning sellele lisanduvad liitlaste lisavahendid. Kokku moodustab kaitsekulu 1,3 miljardit eurot, mis on 3,21% SKT-st.
Üle poole kaitsekulust suunatakse kaitseotstarbelise varustuse hangetesse.
2024. aastal hangitakse lasemoona tankitõrjeks, lühimaa õhutõrjeks ja suurtüki laskemoona, samuti erinevat väikesekaliibrilist laskemoona. Kohale jõuavad varitseva õhuründemoona tarned, mille tulemusena pareneb oluliselt võime mõjutada vastase sihtmärke täppisrünnakutega. Hangitakse laevatõrje raketisüsteeme ja selle laskemoona.
Kohale jõuavad 4X4 soomukite tarned, jätkub CV90 toetussoomukite ümberehitus. Toimuvad K9 liikursuurtükkide tarned.
Hangitakse mitmesugust sidevarustust. Soetatakse mitmesugust sõdurite individuaalvarustust mille tulemusena paraneb sõdurite kaitstus ja pimedas sõdimise võime.
Taristuobjektidest rajatakse 2024. aastal laskemoonahoidlaid ja varustuse depoosid, liitlaste ning nende toetusega seotud taristut. Teostatakse Ämari lennubaasi põhiraja remont ning rajatakse täiendavad lennukite varjualused. Nursipalu harjutusvälja laiendamisel on kavandatud liitlaste esmase vastuvõtu ala rajamine ning uue linnaku projekteerimine. Tartusse ehitatakse sõja- ja katastroofimeditsiini keskus, lahingukool ja riigikaitsemaja.
Välisrahastust kaasates jätkuvad NATO projektid keskpolügoonil ja Ämaris. Taaste ja vastupidavusrahastu nn tuuleenergia kompensatsioonimeetmetest rajatakse taristut ja soetatakse seadmeid. Euroopa rahutagamisrahastu laekumisest taastatakse varustust, mis annetati Ukrainale.
Vabariigi Valitsuse otsus kriisiks valmisoleku tugevdamiseks
Ukrainas käiv sõda kinnitab, et Eesti on kaitstav, kui meil on olemas selleks tahe, relvastus, väljaõppinud inimesed ja vajalikud varud. Ukraina sõda pole lõppenud, kuid juba praegu saab tõdeda, et Eesti riigikaitselised otsused on olnud õiged – Ukraina kogemus on plaanitud võimete vajadust ja olulisust ainult kinnitanud. Lähtudes eelmisel aastal kinnitatud riigikaitse arengukavast, on tehtud valikud selliste võimete esmajärjekorras välja arendamiseks, et sõjalise kaitse suurendamine oleks võimalikult kiire ja suurima mõjuga.
Seoses Vene Föderatsiooni vägede koondumisega Ukraina piiridele ning julgeolekuolukorra pingestumisega koostati koostöös Kaitseväe ja Kaitseministeeriumiga analüüs ning tehti ettepanekud Vabariigi Valitsusele kriisiks valmisoleku tugevdamiseks vajalike tegevuste algatamiseks. Vabariigi Valitsus otsustas selle tulemusel jaanuaris 2022 suunata kriisiks valmisoleku tugevdamiseks perioodil 2022–2025 Kaitseministeeriumi valitsemisalale täiendavad 339,5 miljonit eurot. Valdav osa selles rahadest kasutatakse laskemoona hangeteks ja selle ladustamiseks vajaliku taristu ehitamiseks.
Vabariigi Valitsus kinnitas, tingituna Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas, 24.03.2022 Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketi kogumahus 476,77 miljonit eurot, millest 15,44 mln eraldati 2022 lisaeelarvega ning 461,33 mln jääb perioodi 2023–2025. Täiendavad vahendid eraldati kuue valdkonna jaoks: lühimaa õhutõrjesüsteemide kasutuselevõtt, tankitõrjevõime täiendamine, kaudtulevõime parendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, täiendav taristu ehitamine liitlaste vastuvõtmiseks ning Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suurmate võimaluste loomine maakaitses osalemiseks. Antud pakett tagab brigaadide võime hävitada rohkem vastast kui täna ning vastase esimese rünnakuešeloni hävitamine saab olema märkimisväärselt lihtsam. Eesti territooriumile tulnud vastase üksused saavad olema pideva väga ohtliku tule all. Pimedal ajal suudetakse vastast hävitada ja demoraliseerida palju rohkem kui täna. Vastase õhu- ja meredessandi läbiviimine saab olema vastasele katastroofiliste tagajärgedega. Vastase teine ešelon, taristu, juhtimine, tuletoetus ja tagala oleksid ohustatud 50-90 km.
Panus Eesti majandusse kaitse-eelarves
Läbi aastate läheb kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest üle poole tagasi Eesti majandusse. „See on väga oluline, et üle poole tehtud kuludest jõuab meie ettevõtjateni ja majandusse. Nii toetame lisaks kaitsetööstusele ka siinset majandust,“ lausus kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg.
Olulisemad valdkonnad:
- taristu ehitus ja arendus, sh maade soetamine;
- üldised majanduskulud, sh valitsemisala kinnistukulud ning toitlustusteenused ja toidukaubad;
- IT-investeeringud;
- laitseotstarbelise varustusesoetamise ja hooldamise kulud;
- Kaitseväe sööklates pakutav toit pärineb Eesti ettevõtetelt ja ka tooraine tuleb suures osas kohalikelt pakkujatelt;
- isikuvarustust pakuvad ja vormirõivaid õmblevad kaitseväele läbi aastate pea 100%-liselt Eesti ettevõtted.