Riigikaitse arengukava 2013–2022 koondab tähelepanu väljaõpetatud isikkoosseisu ning ettenähtud varustuse ja relvastusega kiirelt reageerivate üksuste loomisele. Kava teostumisel kasvab Eesti sõjaline kaitsevõime kümne aasta jooksul oluliselt.
Riigikaitse arengukava määrab riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tugevdamise eelissuunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitsevõime arendamisel.
Riigikaitse arengukava kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse kaitseministri ettepanekul üle igal neljandal aastal.
Dokumendis sätestatud eesmärke täpsustatakse igal aastal keskpika perioodi arengukavades ja riigi eelarvestrateegias.
Riigikaitse arengukava 2013–2022 vahetas välja senise sõjalise kaitse arengukava 2009–2018.
- Riigikaitse arengukava 2013–2022 » (44.99 KB, PDF)
Arengukava keskendub maismaaoperatsioonide osas põhiliselt kiirreageerivate jalaväebrigaadide loomisele, soomusmanöövervõime arendamisele ning tankitõrje tugevdamisele.
- 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult ning arendatakse välja selle soomusmanöövervõime. Brigaadi koosseisus olev elukutseline Scoutspataljon saab moodsad jalaväe lahingumasinad, ülejäänud brigaadi manööverpataljonid varustatakse soomukitega.
- 2022. aastaks luuakse ja arendatakse täielikult välja 2. jalaväebrigaad. Sellega kasvab oluliselt Kaitseväe tulejõud ja kiirreageerimisvõime.
- Mõlemale brigaadile hangitakse moodsad tankitõrjeraketikompleksid, millega seoses tõuseb märgatavalt Kaitseväe tankitõrjevõime.
- Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse Kaitseväele 155-mm liikursuurtükid.
- Arengukava näeb ette raskesoomusmanöövervõime ehk tankide ning keskmaaõhutõrjevõime vajaduse. 2022. aastaks alustatakse nende võimete arendamist. Järgmise riigikaitse arengukava koostamisel otsustatakse, millal tankipataljon ja keskmaa-õhutõrjepataljon lõplikult välja arendatakse.
Territoriaalkaitses loodavat kogu Eestit katvat turvavaipa tähtsustatakse senisest veelgi rohkem. Maakaitse eest vastutab Kaitseliit. See on nende peamine sõjaline ülesanne.
- Maakaitse ehk 15 Kaitseliidu maleva tõhus sõjaline juhtimine ka kõige keerulisemas olukorras toimub viie territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonna kaudu, mis aktiveeritakse kriisi- ja sõjaolukorras. Maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused varustatakse ja relvastatakse täielikult.
- Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses. Eesmärk on kümne aasta jooksul suurendada Kaitseliidu liikmete arvu 30 000-ni (praegu on liikmeid 22 250).
Suurendatakse Eesti õhukaitsevõimet ja arendatakse välja Ämari lennubaas. Õhuvägi on täielikult integreeritud NATO õhu- ja raketikaitsesüsteemi ning tagab pideva õhuseireinfo Eestile ja kogu NATO-le.
- Õhuväele hangitakse täiendavad keskmaa-õhuseireradarid ning moderniseeritakse olemasolevaid.
- Arendatakse välja õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemi osana suuteline juhtima õhukaitseoperatsioone.
- Ämari lennubaas saavutab võime võõrustada liitlaste lennuvahendeid, sealhulgas hiljemalt 2015. aastal ka ühte NATO õhuturbe rotatsiooni aastas.
Merevägi arendab edasi miinisõjavõimet ja osaleb rahvusvahelises kaitsekoostöös.
- Jätkub miinisõjavõime arendamine kolme moderniseeritava miinitõrjelaevaga ning tuukrigrupi ja ühe toetuslaevaga.
- Merevägi osaleb jätkuvalt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja NATO alalises miinisõjagrupis, kindlustades nii NATO alalise miinilaevade grupi (SNMCMG1) sagedase kohaloleku Läänemeres.
Arendatakse erioperatsioonide teostamise võimet. Prioriteetsed valdkonnad on luure- ja eelhoiatus.
- Kaitsevägi saavutab võime viia lühikese etteteatamisega kogu riigi territooriumil läbi erioperatsioone. Alates 2012. aastast panustab erioperatsioonide üksus Eesti liitlaskohustuste täitmisele välisoperatsioonides.
- Luure- ja eelhoiatus jäävad prioriteediks. Seda valdkonda on jõuliselt arendatud, kuid keerulisemaks muutuv julgeolekuolukord ning kiiresti teisenevad julgeolekuohud tingivad vajaduse olla arengutest alati vähemalt sammu võrra ees.
Erilise tähelepanu all on Kaitseväe mobilisatsioon ja toetus.
- Eesti sõjalise kaitse mobilisatsiooni ja toetuse ülesanded koondatakse loodava toetuse väejuhatuse kätte.
- Toetuse väejuhatuse põhilised ülesanded on mobilisatsiooni ja formeerimise, logistilise toetuse ning vastuvõtva riigi toetuse alaste valdkondade juhtimine, samuti sõjalise hariduse koordineerimine.
Sõjalise kaitse juhtimine muutub tõhusamaks ja bürokraatia väheneb.
- Kaitseväge juhitakse ühest operatsioonide ja strateegilise tasandi staabist. Selleks liidetakse maaväe staap ja Kaitseväe peastaap.
- Mere- ja õhuväes jääb alles üks staap. Kaotatakse lennubaasi, õhuseiredivisjoni, miinilaevade divisjoni ning mereväebaasi staabid.
- Kaitseringkonnad reorganiseeritakse ning territoriaalkaitse antakse tervikuna Kaitseliidu pädevusse.
- Sõjaaja maakaitse struktuuris luuakse peale maakaitse staabi viis territoriaalset maakaitseringkonda, millest üks hakkab vastutama nn Suur-Tallinna ala eest. Rahuajal kuuluvad maakaitseringkondade staabid Kaitseliidu peastaabi või Kaitseliidu malevate staapide koosseisu.
Suureneb Kaitseministeeriumi valitsemisala tugiteenuste efektiivsus.
- Kaitseväe koosseisus luuakse valitsemisala ühine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus- ja halduskeskus, kuhu koondatakse valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise arenduse ja toetuse funktsioonid.
- Kaitseministeeriumi valitsemisala logistikasüsteem korraldatakse ümber ning nelja aasta jooksul luuakse ühisasutus, mis tagab tõhusa, tsentraliseeritud ja läbipaistva varustuse ning taristu haldamise nii rahu- kui ka sõjaajal.
- Veteranide toetusteenused koondatakse ühtsesse, Kaitseväe koosseisus loodavasse toetusteenuste keskusesse. See keskus juhib ja haldab veteranide toetusteenuseid kogu Kaitseministeeriumi haldusalas.
Ajateenistuse mudel säilib ja ajateenijatele tagatakse tänapäevased olmetingimused. Arendatakse väljaõppealasid.
- Aastas võetakse ajateenistusse 3200 kutsealust.
- Tänane ajateenistuse mudel säilib ning ajateenistus jääb reservüksuste väljaõpetamise ja elukutseliste üksuste mehitamise peamiseks baasiks. Alates 2013. aastast saavad vabatahtliku kaitseväekohustuse võtta ka naissoost Eesti kodanikud.
- 2014. aasta lõpuks tagatakse kõigile ajateenijatele tänapäevased olmetingimused. Selleks suurendatakse laienemisvõimalustega linnakuid Tallinnas (miinisadam), Tapal, Jõhvis, Võrus ja Ämaris. Suletakse perspektiivitud ning amortiseerunud linnakud Marja tänaval ja Rahumäe teel Tallinnas ning Meegomäel.
- Väljaõppealade arendamisel on eelisseisus Kaitseväe keskpolügoon, mis peab võimaldama jalaväepataljoni lahinglaskmisi ja õhk-maa pommitamist. Arendatakse välja Nursipalu, Sirgala ja Männiku harjutusväljad ning Tapa, Jõhvi, Uniküla, Männiku ja Klooga lasketiirud. Peale selle on Kaitseliidu malevate väljaõppe toetamiseks ette nähtud 7–10 täiendava välilasketiiru rajamine Kaitseliidu valitud paikadesse.
Valitsemisala personalipoliitika
- Tegevväelaste juurdekasvu tagamiseks muudetakse 2013. aastal palgad Kaitseväes ja Kaitseliidus konkurentsivõimeliseks. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulud ei ületaks ühelgi planeerimisperioodi aastal kolmandikku valitsemisala eelarvest.
- Kaitseministeeriumi valitsemisala tsiviilisikute palgaraha osakaal valitsemisala personalikulude eelarves ei suurene. See tähendab, et täiendavate tsiviilisikute ametikohtade loomine või palkade inflatsioonist ja kaitsekulude üldkasvust kiirem tõus saab toimuda vaid teiste tsiviilisikute ametikohtade arvelt.
Rahvusvaheline koostöö
- Kaitseministeeriumi valitsemisalas peetakse endiselt tähtsaks nii rahvusvahelist kui ka riigisisest küberkaitset. Selles tegevuses kasutatakse ära ka Kaitseliidu küberkaitseüksuse ning NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse koostöös tekkivat sünergiat.
- Jätkuvalt panustatakse NATO ja Euroopa Liidu juhtimisel toimuvatesse riigivälistesse operatsioonidesse, et saavutada Eesti julgeolekupoliitilised eesmärgid.