Kaitsetööstuspoliitika eesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise, ekspordile orienteeritud ja lisaväärtust loova kaitsetööstuse tekkimine ning püsimine Eestis, mis on riigi usaldusväärne partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal.
Kaitsetööstus on Eesti laiapindse riigikaitse osa, hõlmates kahese kasutusega kaupade tootmist. Kui riiklikust julgeolekuhuvist tulenevalt on riigi osalemine kaitsetööstuses otstarbekas, siis riik kaalub sellist võimalust, seejuures on riigi jaoks oluline ressursside fokuseerimine, pragmaatiline lähenemine, toetava keskkonna loomine ja protektsionismi vältimine.
Kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustööga, tootmisega või osutavad sellega seotud teenuseid. Kaitsetööstust eristab teistest tööstusharudest tihe koostöö riigi ja ettevõtete vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded, näiteks toodangu piiratud kasutajatering, erandlik ekspordirežiim ja müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja kõrgendatud turvanõuded.
Esimese, 2013. aastal kinnitatud Eesti kaitsetööstuspoliitika alusel hakati valdkonda esimest korda süstemaatiliselt arendama. Poliitika eesmärgiks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ekspordile orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstuse tekkimine ja püsimine Eestis. Sektor oma tänases võimekuses vajab riigilt varasemast mitmekülgsemat tuge just rahvusvahelises tegevuses.
Kaitsetööstuse arendamine on oma olemuselt väga tihedalt seotud nii riigi üldise kui kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusega, samuti nii siseriikliku kui rahvusvahelise mõõtmega, seetõttu jälgitakse kaitsetööstuspoliitika kooskõla järgmiste dokumentidega:
- Teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035;
- Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja innovatsioonipoliitika.
Kaitsetööstuse arendamine on kaitseministeeriumile oluline, sest tugev kodumaine kaitsetööstus toetab riigi kaitsevõimet, peegeldab Kaitseministeeriumi panust majandusarengusse, annab oma panuse liitlassuhete kindlustamiseks eksporditehingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu. Konkurentsivõimelised ettevõtted ja head kaitsetööstussuhted aitavad tõsta meie rahvusvahelist tuntust. Kaitsetööstus on osa riigi kaitsevõimest nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal.
Kaitsetööstus on unikaalne majandusharu, sest lisaks tavapärasele ettevõtluse panusele ühiskonna heaolu ja töökohtade arvu kasvu, toetab kaitsetööstus Eesti kaitsevõimet. Kaitsetööstust tuleb arendada süsteemselt riigi erinevate osapoolte ja asutuste koostöös.
Kaitsetööstus hõlmab muu hulgas:
- kaitse- ja julgeolekuotstarbelise varustuse tootmist,
- kaitse- ja julgeolekuotstarbelise varustuse hooldamist ning remontimist,
- kriitilise tähtsusega kauba või teenuse pakkumist kriisi- ja sõjaajal.
Kaitsetööstuspoliitikas on neli võrdset osapoolt: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi ning kaitsetööstus.
Kaitsetööstuspoliitiliste eesmärkide saavutamisel on riigile oluline partner Eesti Kaitsetööstuse Liit.
Kaitsetööstuspoliitika elluviimise toetamiseks, eesmärkide saavutamiseks ja järelevalveks kutsub kaitseminister kokku kaitsetööstusnõukogu, mis nõustab Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse küsimustes. Nõukokku kuuluvad kaitsetööstuses, majanduses ja sõjanduses pädevad inimesed.
Kaitseministeerium:
- suunab kaitsetööstuse arendamist;
- korraldab sõja korral ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist sõjaajal tegutsemiseks;
- suunab riigikaitsealaseid uuringuid ja teadustööd varustuse ja kaitsetööstuse valdkonnas.
Vaata veel:
- Eesti kaitsetööstuspoliitika (251.1 KB, PDF)
- Eesti Kaitsetööstuse Liit