Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundab kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajadusel Eestit kaitsta. Riigikaitseõpetus on põnev ja mitmekülgne valikõppeaine, mille õpetamist toetavad Kaitseministeerium ja Kaitseressursside Amet.
Riigikaitse on erinevate eluvaldkondadega tihedalt seotud ning kursusel osalejad omandavad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida saab igapäevaselt rakendada ka siis, kui nad ei osale otseselt riigikaitses.
Riigikaitset õpetavad oma ala asjatundjad – tegevväelased, Kaitseliidu liikmed või reservohvitserid.
Toetame koole riigikaitseõpetuse läbiviimisel.
Kaitseressursside Amet aitab riigikaitseõpetusest huvitatud koolidel leida sobiva riigikaitseõpetaja.
Koolid võivad riigikaitseõpetuse läbiviimiseks taotleda Kaitseressursside Ametilt rahalist toetust:
- õppeekskursioonideks;
- laagri transpordikulude kompenseerimiseks;
- õppevahendite ostmiseks.
Riigikaitseõpetajatele on tagatud koolitus ja enesetäiendamise võimalused:
- igal sügisel korraldab Kaitseministeerium traditsioonilise riigikaitseõpetajate täiendkursuse, kus räägitakse aktuaalsetel kaitse- ja julgeolekuteemadel ja riigikaitseõpetuse arengutest;
- koos Tallinna Ülikooliga korraldatakse riigikaitseõpetajate kursust, kus saavad ennast täiendada nii riigikaitseõpetajad kui ka Tallinna Ülikooli üliõpilased lisaerialana.
Samuti on alates 01.11.2022 on riigikaitseõpetaja stipendiumi andjaks Kaitseressursside Amet.
Riigikaitseõpetusest lähemalt
Välilaagrite läbiviimine Kaitseliidu toetusel
Alates 2022. aastast toetab koole riigikaitseõpetuse välilaagrite läbiviimisel Kaitseliit kaasates vajadusel Kaitseväe. Toetuse saamiseks tuleb koolil esitada oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonnale kirjalik taotlus (31.69 KB, DOCX) välilaagri toimumisele eelneva aasta 15. septembriks.
Välilaagri läbiviimiseks sõlmivad laagri läbiviija ja kool kokkuleppe (32.44 KB, DOCX).
Ainekava ja õppematerjalid
Mida õpitakse?
Teoreetiline käsitlus:
- tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast;
- kaitsejõudude ülesehitusest.
Praktiline ülevaade:
- relva- ja riviõppest;
- topograafiast;
- esmaabist;
- keskkonnakaitsest kaitsejõududes.
Kursus põhineb ainekaval ja riigikaitseõpetuse õpikul.
Kursuse pikkus: 70 õppetundi, sealhulgas 35 tundi klassiruumis ning ekskursioonidel, 35 tundi praktilises välilaagris.
- Riigikaitseõpetuse ainekava
- Õppeprotsessi kirjeldus (133.65 KB, PDF)
- Riigikaitseõpik (2014) (PDF)
- Riigikaitseõpik (2019) (44.53 MB, PDF)
- Heli Kirsi retsensioon (501.29 KB, PDF)
- Kalle Kõlli retsensioon (466.6 KB, PDF)
- Õppematerjale
- Kaitseministeeriumi riigikaitseteemalised e-külalistunnid (videod, materjalid) » (368.47 KB, PDF)
- Elanike valmisolek hädaolukorraks (video, 1 akadeemiline tund) » (368.47 KB, PDF)
- Kuidas koroonakarantiinis ellu jääda? (video, 1 akadeemiline tund) » (368.47 KB, PDF)
- Kuidas püstitada jaotelki? (video, 3:32 minutit) » (368.47 KB, PDF)
- Kuidas püstitada telkmantlit? (video, 3:54 minutit) » (368.47 KB, PDF)
- Asimuudi määramine (ajakiri "Kaitse Kodu")
- Orienteerumine kaardi abil (ajakiri "Kaitse Kodu")
Riigikaitseõpetuse rinnamärk
Riigikaitseõpetuse kursuse lõpetaja saab hõbedase rinnamärgi. See antakse üle pidulikul üritusel koolis.
Rinnamärgid tellib kool. Selleks tuleb Kaitseressursside Ametile saata kooli blanketil ja direktori allkirjaga kursuse lõpetajate nimekiri. Digitaalselt allkirjastatud dokument tuleb saata e-posti aadressile [email protected] ja käsikirjaliselt allkirjastatud aadressile Aiandi 15, 12918 Tallinn või Puiestee 114c, 50604 Tartu.
Rinnamärgid saadetakse posti teel kooli, kui märkide taotlusele ei ole märgitud teisiti.
Kursus "Riigikaitseõpetus" Tallinna Ülikoolis
Tallinna Ülikool koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside Ametiga jätkab riigikaitseõpetajate ettevalmistamist koolitööks. Järgmine kandideerimine kursusele algab 2024. aasta kevadel ning kursus alustab septembrist.
Sihtrühm: kursus on mõeldud nii õpetajahariduse üliõpilastele kui ka praktiseerivatele (kutse)õpetajatele ning riigikaitse huvilistele, kes soovivad saada riigikaitseõpetajaks. Riigikaitseõpetajaks õppima asujad peavad olema läbinud ajateenistuse või sõdurioskuste kursuse Kaitseliidus ning omama kutse- või kõrgharidust. Kursusele kandideerija ei tohi olla eelnevalt kriminaalkorras karistatud.
Toimumise aeg: september 2024 – juuni 2025
Kursuse maht: 24 EAP
Õppetöö korraldus: õppetöö toimub tsükliõppe vormis. Kontaktõpe (loengud, rühmaarutelud, praktilised tunnid) toimub tsükliõppe sessioonide aegadel kord kuus reedel ja laupäeval Tallinna Ülikoolis. Lisaks kontaktõppele toimuvad mooduli raames õppekäigud ja riigikaitseõpetaja praktika sooritamine üldhariduskoolides ja/või kutseõppeasutustes.
Iseseisev töö: töö kirjandusega, kokkuvõtvate tekstide ja analüüside, tööplaani ja metoodiliste õppematerjalide ning tunnikavade koostamine. Riigikaitseõpetaja praktika jooksul tuleb minimaalselt vaadelda nelja klassitundi ja viia läbi vähemalt kuus riigikaitseõpetuse tundi üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses.
Õpiväljundid: õppija omandab pädevuse ja valmisoleku õpetada riigikaitse valikainet gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses.
Kursuse läbinud saavad Tallinna Ülikooli tunnistuse. Kursuse toimumist toetab Kaitseministeerium, mistõttu on osalemine kursusel tasuta.
Kursusele kandideerimiseks tuli esitada järgmised dokumendid:
• elulookirjeldus (sh info ajateenistuse või Kaitseliidu baaskursuse läbimise kohta) koos kontaktandmetega;
• motivatsioonikiri teemal „Miks soovin olla riigikaitseõpetaja?“ (150 kuni 300 sõna);
• koopia „Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus“ läbimise tunnistusest;
• koopia kutse- või kõrghariduse läbimist tõendavast dokumendist;
• kandidaadid, kelle emakeel ei ole eesti keel, peavad Euroopa Keeleõppe raamdokumendi järgi tõendama oma eesti keele oskust C1 tasemel.
Dokumente oodati hiljemalt 30. juunini e-posti aadressile: [email protected]
Kursusele kandideerijatega toimub Tallinna Ülikoolis vestlus, mille viivad läbi TLÜ kutsehariduse lektor, Kaitseväe personaliosakonna esindaja ja Kaitseressursside Ameti esindaja. Vestluse käigus hinnatakse kandidaatide riigikaitseõpetajaks õppimise motivatsiooni ja sobilikkust. Motivatsioonikirjade ja vestluste alusel moodustati pingerida ning uuele kursusele võeti õppima paremusjärjestuse alusel 20 õppurit.
Lisainfo:
Riina Stahl, Tallinna Ülikooli täiendusõppe- ja praktikaspetsialist[email protected], tel +372 619 9774
Riigikaitseõpetust õpetati Eesti koolides juba enne Teist maailmasõda: esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid toimusid 1927. aasta oktoobris.
Erinevalt tänasest oli õppe eesmärk anda riigikaitseõpetuse läbinutele noorsõduri ettevalmistus. Praegu kehtiva riigikaitseõpetuse ainekava ülesanne on kõigile kodanikele riigikaitselise hariduse andmine, mitte ajateenistuseks ettevalmistumine või sõjaväeline väljaõpe. Seega on riigikaitseõpetuse olemus aja jooksul muutunud.
Pärast Nõukogude okupatsiooni hakkas riigikaitseõpetus koolidesse tagasi jõudma 1990. aastal paljuski tänu entusiastidest õpetajatele.