Kaitsealane abi on sihtriigi riigikaitse arenguks antav materiaalne abi või oskusteave.
Eesti toetab kaitsealase abiga riikide julgeolekusektori reforme. Prioriteetsed sihtriigid on Afganistan ja Georgia, kuid võimalusel abistatakse ka teisi riikliku arengukoostöö olulisi sihtriike, näiteks Ukrainat ja Moldovat.
-
Kaitsealase abi programmidega tegeldakse aktiivselt alates 2000. aastate algusest. Eesti on toetanud sihtriikide õppurite õppimist Balti Kaitsekolledžis, korraldanud nõustamisvisiite nii Eestis kui ka sihtriikides. Peamine oskusteave, mida sihtriikidele jagatakse, on seotud NATO integratsiooniprotsesside ja kaitsereformidega, kuid kõrgendatud huvi tuntakse ka küberkaitse vastu.
-
Peale kahepoolsete tegevuste kasutab Eesti abikäepoliitika teostamiseks mitmepoolseid rahvusvahelisi koostööformaate ja programme, eriti NATO algatusi partnerriikide toetamiseks. Sellele tuginedes on nii rahaliselt kui ka oskusteabega toetatud mitmeid Afganistani-, Georgia- ning Ukraina-suunalisi usaldusrahastuid.
-
Samuti toetab Eesti Genfis tegutsevate julgeolekusektori reformi nõustavate institutsioonide, nagu Genfi relvajõudude demokraatliku kontrolli keskus (DCAF – Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces) ja Genfi julgeolekupoliitika keskus (GCSP – Geneva Centre for Security Policy), tööd.
-
Üks edukaim kaitsealase abi mitmepoolne koostöövorm on NB8 egiidi all koordineeritav Põhjala-Balti initsiatiiv (NBI – Nordic-Baltic Initiative), mille kaudu toetatakse julgeolekusektori reformi erinevates Lääne-Balkani riikides, Ukrainas ja Eesti eestvedamisel alates 2009. aastast ka Georgias. NBI tööd koordineerib juhtgrupp, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island. Juhtgrupi eesistuja vahetub rotatsiooni korras. 2013. aastal oli eesistuja Eesti ja 2014. aastal Soome.
-
Eesti osaleb aktiivselt veel Lõuna-Kaukasuse ja Moldova ümarlaua SCMCH (South Caucasus and Moldova Clearing House) töös. SCMCH on vabatahtlik foorum, kus doonor- ja sihtriikide (Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, Georgia) esindajad koordineerivad informatsiooni ja tegevusi kahe- ja mitmepoolsetes koostööprogrammides. Eesmärk on vältida dubleerimist ja suurendada sünkroniseeritust.