Relvastuskontroll

Relvastuskontrolli eesmärk on reguleerida riikide käitumist, et stabiliseerida globaalset ja regionaalset julgeolekukeskkonda, vähendada juhusliku sõja puhkemise riski ning pöörata tähelepanu eri relvaliikide kasutamisest tingitud võimalikele humanitaarmõjudele.

Relvastuskontrolli meetmeteks on riikidevahelise usalduse ja läbipaistvuse suurendamine sõjalistes küsimustes; teatud relvade ja sõjapidamisviiside kasutamise piiramine või keelustamine; teatud relvaliikide piiramine, vähendamine või hävitamine; teatud sõjaliste tegevuste ennetamine ning relvajõudude paigutamise reguleerimine.

Eesti on ühinenud mitme rahvusvahelise relvastuskontrolli lepinguga ja täidab ka muid rahvusvahelisi relvastuskontrolli kohustusi.

Kaitseministeeriumi relvastuskontrollialane töö toimub peamiselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), samuti Euroopa Liidu ja NATO tegevussuundade järgi.

Eesti on liitunud:

  • OSCE Viini dokumendiga 2011;
  • avatud taeva lepinguga;
  • OSCE käitumiskoodeksiga;
  • jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga;
  • ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooniga.

Eesti relvastuskontrolli kohta käivad õigused ja kohustused hõlmavad rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel osalemist ja Eesti seisukohtade esindamist ning iga-aastaste tegevusaruannete ja informatsiooni edastamist, aga ka muid praktilisi väljundeid. Need on: kontrollvisiitide korraldamine teiste OSCE riikide sõjaväeosadesse 2011. aasta Viini dokumendi alusel ning teiste riikide visiitide vastuvõtmine Eestis, samuti avatud taeva lepingu raames vaatluslendude vastuvõtmine Eestis või nende korraldamine teiste lepinguosaliste territooriumi kohal.

 

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2015