Euroopa julgeolekukeskkond on alates konflikti puhkemisest Ukrainas märgatavalt muutunud. Julgeoleku kindlustamiseks ning heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamiseks on NATO koos liitlastega suurendanud Läänemere regioonis oma kohalolu.
Loe lisa:
Liitlaste lahingugrupp Eestis
2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola.
Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväe ja Kaitseliiduga seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni.
Eestisse lähetasid oma üksused juhtriigina Ühendkuningriik ja panustajariikidena Prantsusmaa, Taani, Belgia ning Island.
Praegu teenivad Eesti diviisi 1. jalaväebrigaadi koosseisus olevas liitlaste lahingugrupis Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa üksused ning Island panustab strateegilise kommunikatsiooni valdkonda.
Lisaks teenivad Tapal ja Võrus Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolse kokkuleppe alusel ja rotatsioonilise kohaloleku raames Ameerika Ühendriikide sõjaväelased.
Liitlaste suurendatud kohaloleku deklaratsiooni tõlge » (PDF)
2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni suurune lahingugrupp koosneb ligi 1200 kaitseväelasest. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panus NATO lahingugruppi koosneb jalaväelaste kompaniist (ca 250 kaitseväelast) koos Serval soomustransportööridega ning AMX-10 RC luuresoomukitega.
NATO Balti õhuturbemissioon
Alates 2004. aastast, kui Eesti NATOga liitus, teostatakse kolme Balti riigi õhuturvet. Balti õhuruumi julgestavad lennukid asuvad Leedus Šiauliai lennubaasis ning alates 2014. aastast ka Eestis Ämari lennubaasis kust teostatakse tugevdatud õhuturvet. 2024. aasta märtsist sai kolmandaks NATO õhuturvet võimaldavaks baasiks Lätis asuv Lielvarde sõjalennuväli. Sarnaselt Balti riikide õhuruumi ühise turvamisega teostavad teised riigid õhuturvet Luksemburgis, Sloveenias, Albaanias, Montenegros ning Põhja-Makedoonias ning Islandil.
- Lisainfo: NATO õhuturbemissioon Ämaris
NATO staabielement Eestis
NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit) ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Ülesanded saab NATO staabielement NATO kirdekorpusest.
Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida.
Tallinnas paikneva staabi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Poolast, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist.
10. augustist 2022 juhib NATO staabielementi mereväekapten Peeter Ivask.
- Lisainfo: NATO staabielement Eestis
NATO küberkaitsekoostöö keskus
Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence) on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks nii NATO kui ka liikmesriikide jaoks.
Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO küberkaitsekeskus rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas.
Keskus on maailma suurima rahvusvahelise iga-aastase küberkaitseõppuse Locked Shields korraldaja.
Küberkaitsekeskuse aastakonverents CyCon toob Tallinnasse igal kevadel üle poole tuhande eksperdi kogu maailmast, kes esindavad valitsusi, kaitsevägesid, eraettevõtteid, ülikoole jne.
- Lisainfo: NATO küberkaitsekoostöö keskus
