Euroopa julgeolekukeskkond on alates konflikti puhkemisest Ukrainas märgatavalt muutunud. Julgeoleku kindlustamiseks ning heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamiseks on NATO koos liitlastega suurendanud Läänemere regioonis oma kohalolu.
Loe lisa:
Liitlaste lahingugrupp Eestis
2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola.
Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni.
Pikaaegse ja viljaka sõjalise koostöö tulemusel soovisid Eestisse oma üksused lähetada juhtriigina Ühendkuningriik ja panustajariikidena Prantsusmaa, Taani ning Island.
Liitlaste suurendatud kohaloleku deklaratsiooni tõlge » (PDF)
2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal, Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panus NATO lahingugruppi koosneb kombineeritud relvastusega ca 300 kaitseväelasega taktikalisest allüksusest. 2023. aasta märtsis varustas Prantsusmaa oma üksuse mitmeotstarbeliste soomukitega Griffon. Lisaks on Eestisse paigutatud ka kergete soomusmasinate AMX-10 RC rühm. Alates 2023. aasta maist asub Eestis ka liikursuurtükkide Caesar üksus.
Iseseisvat lahinguvõimet omaval maaväe pataljoni lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele iseloomulik tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ja mitmesugused muud toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).
NATO Balti õhuturbemissioon
2014 kevadel muutus Ämari lennubaas liitlaste saabumisega NATO Balti õhuturbebaasiks.
Ämaris paiknevad NATO õhuturbemissiooni teostavad hävitajad tugevdavad meie julgeolekut. Alates 2014. aasta kevadest paiknevad Ämaris neljakuuliste rotatsioonide kaupa liitlaste lennukid, lisaks viiakse siinses õhuruumis läbi õhuväe õppusi.
Ämari lennubaas on üks Euroopa moodsamaid, seal on väga head teenistustingimused ning kaitsevägi on valmis liitlaste lennukite ja tugimeeskonna vastusvõtmiseks ööpäevaringselt.
- Lisainfo: NATO õhuturbemissioon Ämaris
NATO staabielement Eestis
NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit) ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Ülesanded saab NATO staabielement NATO kirdekorpusest.
Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida.
Tallinnas paikneva staabi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Taanist, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist.
10. augustist 2022 juhib NATO staabielementi mereväekapten Peeter Ivask.
- Lisainfo: NATO staabielement Eestis
NATO küberkaitsekoostöö keskus
Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence) on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks nii NATO kui ka liikmesriikide jaoks.
Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO küberkaitsekeskus rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas.
Keskus on maailma suurima rahvusvahelise iga-aastase tehnilise arvutivõrkude kaitsele keskendunud õppuse Locked Shields korraldaja.
Küberkaitsekeskuse aastakonverents CyCon toob Tallinnasse igal kevadel üle poole tuhande eksperdi kogu maailmast, kes esindavad valitsusi, kaitsevägesid, eraettevõtteid, ülikoole jne.
- Lisainfo: NATO küberkaitsekoostöö keskus
