Sa oled siin

Eesti teekond NATO-sse ja NATO-ga



NATO sõdurid Eestis (jaanuar 2024) Foto: Prantsuse relvajõud

 

 
3. veebruar 1994                                                                                                                                
Eesti liitub NATO rahupartnerlusprogrammiga

 

 

Taasiseseisvunud Eesti liitub NATO rahupartnerlusprogrammiga (inglise keeles Partnership for Peace ehk PfP), mis muutus peamiseks koostööformaadiks NATO-ga.

 Manfred Wörner ja Mircea Snegur programmi allkirjastamas 1994. aasta 16. märtsil. Moldova postmark

Foto: Moldova postmark, Manfred Wörner ja Mircea Snegur programmi allkirjastamas 1994. aasta 16. märtsil (NATO)

7. mai 1996         
Eesti seab eesmärgiks NATO liikmelisuse

 

Riigikogu võtab vastu Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad, milles sõnastatakse Eesti kaitsepoliitika alused ning esmakordselt seatakse ametlikult eesmärgiks NATO liikmelisus. Samal aastal alustab Eesti NATO-ga läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks.

Foto: Väljavõte Riigi Teatajast (kuvatõmmis)

23.–25. aprill 1999 
NATO tunnustab Washingtoni tippkohtumisel Eestit kui võimalikku liikmekandidaati

Washingtoni tippkohtumisega tähistati NATO 50. aastapäeva ja kohtumisel tunnustas NATO Eestit kui võimalikku liikmekandidaati ja alguse sai Liikmesuse Tegevuskava protsess (inglise keeles Membership Action Plan ehk MAP).

Foto: Washingtoni tippkohtumine (NATO)

21.–22. november 2002
Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse NATO-ga ühinemiseks

Praha tippkohutmisel esitati Eestile, Lätile ja Leedule ning veel kolmele Ida-Euroopa riigile kutse NATO liitumisläbirääkimistele. 

Tippkohtumisel avakõnega esinenud NATO peasekretär Lord Robertson ütles muu hulgas: "Meil on organisatsioon, sõjaline võimekus ja tahe vastu seista meie rahvaste ja nende turvalisusele tehtud ähvardustele. Me oleme maailma suurim püsiv, vabade demokraatlike rahvaste koalitsioon."

 
Foto: Praha tippkohtumine (NATO)

Jaanuar – märts 2003
Eesti liitumisläbirääkimised NATO-ga

Läbirääkimisi Eesti Vabariigi NATO-ga liitumise tingimuste üle pidas Vabariigi Valitsuse moodustatud delegatsioon, mida juhtis Välisministeeriumi nõunik Jüri Luik.

Foto: Eesti ja NATO lipud (Arno Mikkor)

1. märts 2003

Eesti osaleb NATO operatsioonil Afganistanis

NATO operatsioon ISAF (inglise keeles International Security Assistance Force) oli esimene suurema mastaabiga välisoperatsioon, kus Eesti kaitsevägi osales. Afganistani missioonil osales keskmiselt 150 kaitseväelast korraga. 2015. aastast muudeti missiooni fookust ning vähendati Eesit kaitseväe koosseisu.

Foto: Eesti kaitseväelased Afganistanis (Kaitsevägi)

10. märts 2004

NATO Põhja-Atlandi lepingu ratifitseerimine

Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseerib NATO Põhja-Atlandi lepingu (Washingtoni lepingu) koos kõigi lisadega.

Foto: Riigikogu pressiteade (kuvatõmmis)

29. märts 2004

Eestist saab NATO liige

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization ehk NATO) artikkel 5. sätestab, et rünnak ühe NATO liikme vastu on rünnak kõikide NATO liikmete vastu. NATO liikmeks saamine kinnitas, et Eesti ei ole enam kunagi üksi ning terve NATO allianss on valmis Eestit kaitsma. 

Foto: Pidulik tseremoonia seitsmele uuele NATO liikmesriigile Washingtonis (NATO)

30. märts 2004

Alustatakse Balti riikide õhuruumi turvamist

Balti õhuturbemissiooni raames hakkavad NATO liitlaste lennuvahendid – peamiselt hävitajad – teostama õhuturvet Balti riikide õhuruumis Šiauliai lennubaasist Leedus.

NATO lennukid asusid Eestis, Lätis ja Leedus patrullima kohe, kui riigid said NATO liikmeteks.

Foto: Šiauliai lennubaas (NATO)

2. aprill 2004 Eesti lipp lehvib NATO peakorteri ees

Seitsme uue NATO liikmesriigi lipud heisati NATO peakorteri ees Brüsselis, teiste seas tõusis masti ka Eesti lipp. Lisaks Eestile said NATO liikmeteks Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Läti, Bulgaaria ja Rumeenia.

Foto: Eesti lipu heiskamine Brüsselis NATO peakorteri ees (NATO)

14. mai 2008
Eestisse luuakse NATO küberkaitsekoostöö kompetentsikeskus

Küberkaitse arendamiseks ja tõhustamiseks luuakse Eestisse NATO küberkaitsekoostöö keskus (inglise keeles NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence ehk CCDCOE).

Täna osaleb keskuses 29 riiki, seal hulgas ka riigid, kes ei ole NATO liikmed.

Foto: NATO küberkaitsekoostöö kompetentsikeskuse koostööleppe allkirjastamine Brüsselis (Kaitsevägi)   

28. aprill 2014
USA paigutab õhudessantväe kompanii Eestisse

USA paigutab Eestisse õhudessantväe kompanii, et tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut NATO idatiival peale Venemaa agressiooni Ukraina vastu. 

Foto: Ämari lennubaasi saabus USA maaväe 173. õhudessantbrigaadi 150-liikmeline kompanii (Kaitsevägi)

1. mai 2014
Balti õhuturbemissiooni hakatakse tegema Ämari lennubaasist

Seoses halveneva julgeolekuolukorraga hakatakse Balti õhuturbemissiooni läbi viima ka Ämari lennubaasist. Esimest rotatsiooni mehitab Taani F-16 hävitajatega.

Foto: Esimesed NATO hävitajad baseerusid Ämaris (Kaitsevägi) 

4. september 2014
NATO tippkohtumine Walesis

NATO Walesi tippkohtumisel võetakse vastu mitu märkimisväärset otsust: kinnitatakse, et küberrünnakud võivad käivitada NATO kollektiivkaitse artikkel 5, NATO liikmesriigid võtavad vastu kohustuse tõsta kaitseinvesteeringuid 2%-ni SKP-st aastaks 2024, luuakse üle 5000 sõduri suurune NATO kõrgvalmiduses olev reageerimisüksus koos õhu-, mere- ja eriüksuste elementidega ning vajaliku relvastuse ja varustuse eelpaigutamisega NATO idapiiril asuvatesse liitlasriikidesse.

Foto: Peaminister Taavi Rõivas Walesis toimunud NATO tippkohtumisel (NATO)

15. juuni 2015
Eestis alustas tööd NATO staabielement 

Eestisse luuakse NATO staabielement (inglise keeles NATO Force Integration Unit ehk NFIU), mille põhiülesanne on NATO liitlasvägede ja Eesti Kaitseväe vaheline integratsioon ja koostöö Eestis. Staabielemendi ülesanne on ette valmistada ja toetada NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti Vabariigi territooriumil. Tallinnas paiknema hakkava staabi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ühendkuningriigist ja Ungarist. Ülesandeid hakkab staabielement saama NATO kirdekorpusest.

 
9. juuli 2016
NATO tippkohtumine Varssavis

NATO Varssavi tippkohtumisel otustatakse tuua Poola ja Balti riikidesse NATO liitlasvägede lahingugrupid tugevdamaks NATO heidutus- ja kaitsehoiakut muutunud julgeolekukeskkonnas. 

Foto: Varssavis toimunud NATO tippkohtumise logo (NATO)

5. aprill 2017
Esimesed NATO lahingugrupi väed jõuavad Tapale

Varssavi tippkohtumisel vastu võetud otsuse tulemusena jõuavad esimesed NATO lahingugrupi väed Tapale, kes formeeritakse 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Eestis paikneva lahingugrupi raamriigiks saab Ühendkuningriik ning lisaks panustavad rotatsioonidega Prantsusmaa, Taani, Belgia ja Island. 

Foto: 20. aprillil toimus Tapa linnakus NATO lahingugrupi esimene pidulik rivistus (Kaitsevägi)

mai 2018
Suurõppus "Siil"

Esmakordselt toimus Eesti kaitsejõudude traditsiooniline suurõppus "Siil" koos liitlaste eFP lahingugruppidega. Samuti oli antud õppus kõige aegade suurim.

Foto: liitlased suurõppusel "Siil" (Kaitsevägi)

aprill 2019
NATO70

4. aprillil 2019 möödus 70. aastat Põhja-Atlandi leppe allkirjastamisest. Aastapäeva tähistati detsembris Londonis toimunud tippkohtumisel.

Foto: 3.4. detsembrini toimus Londonis NATO tippkohtumine (NATO)

15. aprill 2020
NATO kaitseministrite kohtumine

NATO otsustas ühistegevuse liitlaste tsiviilstruktuuride toetamisel võitluses koroonapandeemiaga. 

Foto: 15. aprillil toimunud kohtumine (NATO)

22.–23. oktoober 2020
NATO kaitseministrite kohtumine

NATO kaitseministrite kohtumisel arutati alliansi heidutus- ja kaitsehoiakut, kriitilise taristu kaitset ning sõjalisi operatsioone Afganistanis ja Iraagis. Lisaks kiitsid kaitseministrid heaks plaani luua NATO kosmose keskus, samuti märgiti ära hiljutine otsus kuulutada Lätis asuv rahvusvaheline põhjadiviisi staap osaks NATO väestruktuurist.

„Meie idanaaber pole vähendanud enda agressiivset sõjalist hoiakut NATO suunal ka pandeemia ajal, viies läbi suurõppuseid ning suurendades rakettide arsenali. Seetõttu peab ka NATO hoidma ja tugevdama enda heidutus- ja kaitsehoiakut,“ ütles kaitseminister Luik pärast eile õhtul lõppenud kahepäevast kohtumist.

Heidutus- ja kaitsehoiaku aluseks on püsivad investeeringud kaitsevõime arendamisesse, millele pandeemiast tulenev majanduslangus hakkab survet avaldama. Kaitseministrite kohtumisel valitses üksmeel, et tänases julgeolekuolukorras ei saa teha järeleandmisi.

Kohtumisel märgiti ka ära hiljutine otsus kuulutada Lätis asuv rahvusvaheline põhjadiviisi staap osaks NATO väestruktuurist, mis planeerib ja juhib kaitsetegevusi Eestis ja Lätis. Põhjadiviisi staap toetab Eesti ja Läti kaitsevägede paremat integreeritust NATO juhtimis- ja väestruktuuriga. Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Lisaks arutati ka olukorda Valgevenes, mida liitlased jälgivad väga tähelepanelikult.

Foto: kaitseministrite kohtumine (NATO)

aprill-juuni 2021
Lõpetati NATO missioon Afganistanis 

NATO liitlased otsustasid 14. aprillil 2021 alustada 1. maiks vägede väljaviimist Afganistani missioonilt Resolute Support Missioon, plaanides viia kõigi vägede väljaviimine lõpule mõne kuu jooksul.

Eesti kaitsevägi osales koos liitlastega välisoperatsioonidel Afganistanis alates 2003. aastast, viimase viie aasta jooksul osalesid Eesti sõdurid väljaõppe- ja välisinstruktorite julgaoleku tagamise missioonil. Viimase rotatsiooniga Afganistanis teeninud kaitseväelased naasid kodumaale juunis 2021. 

Foto: Afganistanist saabus koju viimane Eesti jalaväeüksus (Kaitsevägi)

5.–14. mai 2021
USA juhitud suurim õppus Euroopas  

Eestis toimunud õppusega "Swift Response 2021" algas rahvusvaheline õppus "Defender Europe 2021", mis oli viimase 25 aasta suurim Ameerika Ühendriikide juhitud õppus Euroopas.

2021. aastal toimunud Defender Europe oli viimase 25 aasta suurim USA juhitav õppus Euroopas. Õppust korraldatati samaaegselt 16 Euroopa riigis, selles osales kokku 28 000 kaitseväelast. "Defender Europe 2021" algas Eestis toimunud õppusega "Swift Response", millega harjutati Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras. Õppusel "Swift Response" osales ligi 2500 kaitseväelast Eestist, USA-st ja Ühendkuningriigist, üle 20 lennuki ja 25 helikopterit. Lisaks Eestile toimusid õhudessantoperatsioonid Bulgaarias ja Rumeenias.

Foto: Õppuse "Swift Response" raames toimunud õhudessant (Kaitsevägi)

24. veebruar 2022 Venemaa täiemahulise agressiooni algus  24. veebruari varahommikul alustasid Venemaa Föderatsiooni relvajõud täiemahulist agressiooni Ukraina vastu. 
24. veebruar 2022 Eesti koos kuue liitlasega taotleb Artikkel 4 konsultatsioone ning NATO aktiveerib kaitseplaanid 24. veebruari 2022 varahommikul toimuvad NATO peakorteris Brüsselis Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 alusel liitlastevahelised konsultatsioonid. Vastuseks Venemaa agressioonile Ukraina vastu ning eesmärgiga tagada liitlaste julgeolek, aktiveerib 24. veebruaril 2022 NATO kaitseplaanid. Selle tulemusena tugevdatakse sõjalist hoiakut kogu SACEUR-i vastutusalas.

24. märts 2022

NATO erakorraline tippkohtumine

24. märtsil 2022 toimunud NATO erakorralise tippkohtumise eel ütles peasekretär Jens Stoltenberg, et NATO juhid käsitlevad Ukrainas toimuvat kui viimaste kümnendi kõige tõsisemat julgeolekukriisi.

Toimunud erakorraline tippkohtumine keskendus liitlaste jätkuvale toetusele Ukrainale. Vastuseks Vene rünnakule Ukraina vastu otsustas NATO tugevdada oma heidutus- ja kaitsehoiakut ning luua idatiival 4 uut lahingugruppi – Bulgaariasse, Rumeeniasse, Ungarisse ja Slovakkiasse.

NATO kohalolu tõstmine idatiival – luuakse neli uut liitlaste lahingruppi Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias, Ungaris. NATO-l on nüüd kokku 8 lahingruppi idatiival.

Foto: Jens Stoltenberg (NATO)

28.–30. juuni 2022
NATO Madridi tippkohtumine

"Oleme igati rahul sellega, mis Madridis otsustati – sisuliselt sai teoks kõik, mille nimel on Venemaa Föderatsiooni agressiooni algusest pingutanud kogu Eesti valitsus. Arvestades dramaatiliselt muutunud julgeolekuolukorda on kriitilise tähtsusega, et NATO suudaks kaitsta koheselt iga sentimeetrit NATO territooriumist," ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Loodi NATO kaitsekiirendi DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic), sh peakorter Londonis ja harukontorid Halifaxis ning Tallinnas.

NATO Madridi tippkohtumine langetas Eesti julgeoleku jaoks olulisi otsuseid, neist peamised:

  • Uus NATO Strateegiline kontseptsioon:
    • teekaart, mis andes järgmiseks 10 aastaks suuna NATO tegevusele kirjeldab Venemaad liitlaste peamise ohuna ning kollektiivkaitse üleminekut tõkestusheidutusele ja ettepaigutatud kaitsele.
  • NATO tugevdab kaitsehoiakut:
    • Eesti kaitseks luuakse NATO raamistikus diviisi struktuur, milles sisalduvad:
      • juhtimissüsteemid;
      • eelmääratud tugevdusväed Eesti kaitseks;
      • eelpaigutatud väed
      • eelpaigutatud varustus;
      • õppused;
    • juba eelpaigutatud väed ja õhuturvet teostavad hävitajad jäävad Eestisse;
    • liitlased suurendavad lahingugruppe idatiival vajadusel brigaadini;
    • 2 Eesti brigaadi + 1 liitlaste brigaad = diviis;
    • USA suurendab kohalolu piirkonnas ja roteerib üksuseid Balti riikides. 
  • Avatud uste poliitika jääb:
    • liikmesuse perspektiiv jääb nii Ukrainal kui Gruusial;
    • sõlmiti 3-poolne kokkulepe Soome, Rootsi ja Türgi vahel, mis avas tee kutse saamiseks.

Lisainfo: 

Foto: NATO Madridi tippkohtumine (NATO)

6. juuli 2022 Eesti Riigikogu ratifitseerib  Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga

Riigikogu kiitis erakorralisel istungjärgul 79 poolthäälega heaks Soome ja Rootsi vastuvõtmise NATO-sse.

8. november 2022 Ühendkuningriik määrab Eesti tugevdamiseks brigaadi Vastavalt Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseministrite poolt allkirjastatud kaitsekoostöö teekaardile määras Ühendkuningriik Eesti tugevduseks brigaadi, et täita Madridi tippkohtumise otsuseid.
oktoober 2022 NATO tuumaõppus „Steadfast Noon“ NATO iga-aastane tuumaõppus „Steadfast Noon“.
4. aprill 2023 Soome liitub NATO-ga 

Pärast 30 riigi poolt liitumisprotokolli ratifitseerimist heisatakse NATO peakorteri ees Soome lipp ning Allianss saab enda 31. liikmesriigid. 

Foto: Soome lipu heiskamise tseremoonia Brüsselis (NATO)

11.–12. juuli 2023 NATO Vilniuse tippkohtumine

Vilniuse tippkohtumisel otsustasid NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et Ukraina koht on NATOs ja seda, et Ukraina osas loobutakse MAP (Membership Action Plan) nõudest. Koostöö tugevdamise eesmärgil luuakse ka NATO – Ukraina Nõukogu.

Peamised otsused:

  • uute kaitseplaanide kinnitamine (regionaalsed plaanid);
  • NATO uus kaitseinvesteeringute kokkulepe seab 2% baastasemeks;
  • kokkuleppe õhukaitse tugevdamises, mis tähendab õhutõrjeüksuste rotatsioone NATO idatiival;
  • NATO-Ukraina Nõukogu loomine.

Foto: NATO Vilniuse tippkohtumine (NATO)

oktoober 2023 NATO tuumaõppus „Steadfast Noon“

NATO iga-aastasel tuumaõppusel „Steadfast Noon“ osales ligikaudu 70 lennukit.

Foto: Ameerika Ühendriikide hävituslennuk (NATO)

 

Foto: NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja kaitseminister Hanno Pevkur (NATO)

Viimati uuendatud: 31. Jaanuar 2024