Soodla harjutusväli

Perioodil 01.02.2023 – 01.03.2023 toimus planeeringu eskiisi ja keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek, 21.03.2023 ja 22.03.2023 avalikud arutelud. Avalikustamisel esitatud küsimustele vastati Kaitseministeeriumi 20.04.2023 kirjaga. Avalikustamise tulemusena täiendatud eskiis ja KSH programm on leitav sakil „Planeeringu eskiis ja KSH programm“.

Planeeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisele järgnenud teates märkisime, esitatud arvamustest ja ettepanekutest lähtuvalt teeme planeeringu põhilahenduse koostamise etapis koostööd fookusgruppidega (vallad, turismiettevõtted, enam puudutatud isikud, Tallinna Vesi, RMK jt).  

Alljärgnevalt anname ülevaate avalikustamise järgselt toimunust.

Keskkonnaamet esitas kirja, milles jäi seisukohale, et ühendustee mõju hindamiseks Natura 2000 võrgustiku Põhja-Kõrvemaa loodusalale ja linnualale  on vajalik teostada veetaseme muutuste modelleerimine ühenduskoridorides. Toimusid kohtumised metoodika täpsustamiseks. Modellerimise tulemusi ootame 2023. a novembri lõpuks. Seda arvestades on nihkub planeeringu ja KSH eelnõu asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja menetlusosalistele ettepanekute esitamise aeg 2-3 kuud edasi ja toimub eeldatavalt 2024. aasta märtsis.

Planeeringu koostamiseks on toimunud kohtumised järgmiste huvigruppidega:

• Kuusalu Vallvalitsusega, 20.04.2023;
• Anija Vallavalitsusega, 05.05.2023;
• AS Tallinna Veega, 12.05.2023;
• MTÜdega (MTÜ Soodla Kaitseks; MTÜ Loodus, Inimene, Sõjavägi; MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Roheline Kuusalu jt eraisikud), 23.05.2023, 30.10.2023;
• Turismiettevõtjatega, 29.05.2023;
• Riigi Metsamajandamise Keskusega, 18.08.2023;
• Keskkonnaametiga, 14.06.2023, 20.10.2023;
• mitmed väiksemas ringis toimunud kohtumised valla, maaomanike ja teiste puudutatud isikutega Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt. 

• Planeeringu kaardirakendus 
• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse eskiisi seletuskiri (789.4 KB, PDF)
• Eskiisi lisa 1. Koostöö tabel (20.04.2023) (1.68 MB, PDF)
• KSH programm (21.04.2023) (2.75 MB, PDF)

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku tulemused

Perioodil 1. veebruar 2023 kuni 1. märts 2023 toimus Soodla harjutusvälja (HV) riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH)  programmi avalik väljapanek ja sellele järgnevalt avalikud arutelud Kehra Rahvamajas (21.03.2023) ja Kuusalu Rahvamajas (22.03.2023). Avalikel aruteludel tutvustati planeeringu detailse lahenduse eskiisi, mõju hindamise programmi ning avaliku väljapaneku perioodil esitatud arvamusi ja ettepanekuid ja kaitseministeeriumi esialgseid seisukohti arvamustele ja ettepanekutele.

Avalikul väljapanekul esitati ettepanekuid ühendus- ja juurdepääsuteedest loobumise kohta ja juurdepääsuteede arvamise kohta planeeringualasse, samuti põhja- ja lõunalaskevälja ühendustee asukoha muutmiseks. Esitati ettepanekuid Soodla veehoidla lõunakalda ja Koitjärve raba harjutusväljast välja arvamiseks, lõuna-laskeväljast loobumiseks ja laskevälja ja harjutusvälja piiri vahele jääva metsase puhverala suurendamiseks. Esitati ettepanekuid uuringute läbiviimiseks, näiteks liiklusuuring, kohalike kogukondade meelsusuuring, rekreatsiooni uuring, erinevad looduskeskkonnauuringud, kinnisvara väärtuse hindamised, tervisemõjude uuringud, turismi mõjude uuringud jmt.  Esitati ettepanekuid harjutusvälja kasutuskoormuse vähendamiseks, kasutamisest teavitamise parandamiseks. Esitati  arvamusi planeeritava tegevuse mõjude kohta, ettepanekuid mõjude kompenseerimiseks ja harjutusvälja asukoha muutmiseks. Samuti esitati ettepanekuid nn laiendatud ohualast loobumiseks, kuid seda ei planeerita käimasoleva riigi eriplaneeringuga. 

Harjutusvälja asukoht on vastava analüüsi põhjal otsustatud Vabariigi Valitsuse poolt 2015. aastal, mistõttu asukohta puudutavad arvamused võtame teadmiseks. Mõju hinnangute koostamine seisab alles ees, mistõttu leiavad need teemad käsitlemist alles hilisemas etapis. Kompensatsioonimeetmete ettevalmistamisega tegeletakse paralleelselt planeeringu koostamisega ja see on eraldi poliitiline otsus.

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering on riiklikku huvi väljendav planeering, mistõttu planeeringu koostamisel peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Seda arvestades ei pea Kaitseministeerium võimalikuks vähendada olulisel määral harjutusvälja piire, laskeväljade suuruseid ja ühendusteede arvu.

Esitatud arvamustest ja ettepanekutest lähtuvalt teeme planeeringu põhilahenduse koostamise etapis koostööd fookusgruppidega (vallad, turismiettevõtted, enam puudutatud isikud, Tallinna Vesi, RMK jmt) ja analüüsime täiendavalt võimalusi Soodla veehoidla lõunakalda osaliseks vabastamiseks; põhja- ja lõunalaskevälja ühendustee rajamise võimalikkuse täpsustamiseks üle veehoidla tammi; otsime lahendusi selleks, et lõunapoolne ühendustee Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni vahel saaks olla avatud kasutamiseks terves ulatuses ka siis, kui nn laiendatud ohualade kasutuselevõtu tõttu on vaja põhjapoolne ja keskmine ühendustee ajutiselt ohutuse eesmärgil sulgeda; analüüsime põhjalikumalt võimalusi turismisektorile avalduvate mõjude leevendamiseks. Ettepanekutest lähtuvalt oleme lisanud täiendavad elustiku (metsis, teder, kotkad) inventuurid mõjud hindamise programmi.

 

Avalikule väljapanekule esitatud planeeringu dokumendid

Planeeringu koostamise lähteseisukohad tuginevad kaitseministri 05.09.2017 käskkirjaga kehtestatud Soodla harjutusvälja arendusprogrammile ja riigi eriplaneeringu algatamise otsusele. Sooda harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamine on algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 alusel detailsema lahenduse menetlusest, millest tulenevalt ei toimunud lähteseisukohtade avalikku väljapanekut. Avalikus menetluses koostatakse keskkonnamõjude strateegiline hindamise läbiviimine.

• Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad (1.36 MB, PDF)

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

Vabariigi Valitsus algatas 12.05.2022 korraldusega nr 147 Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Kaitseministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus. Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu valla ja Anija valla territooriumil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7390 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 147 lisas.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on Soodla harjutusväljale kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõiguse määramine, Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni ühenduskoridoride võimalike asukohtade ning Soodla harjutusväljast ida pool asuva põhja–lõuna suunalise tee asukoha määramine ja muude planeerimisseaduses § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohaste ülesannete lahendamine. Harjutusväli on vajalik sõjalise väljaõppe korraldamiseks, eelkõige selleks et arendada soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest laienevat koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization) liikmesriikide üksustega.

Riigi eriplaneeringu koostamist alustatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest.

Asutustel, organisatsioonidel ja isikutel, kes soovivad olla kaasatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle KSH koostamisse, palume edastada sobiva teadete edastamise viisi ja kontaktandmed aadressil [email protected]. 

• Miks räägitakse Soodla harjutusvälja arendamisest alles nüüd? Mis alustel harjutusvälja arendatakse?

Soodla harjutusvälja arendamisest on räägitud ligi kümme aastat. Harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse otsusega 2015. aastal ja kantud Harju maakonnaplaneeringule. Kuusalu valla koostatavas ja Anija valla kehtestatud üldplaneeringus on harjutusväli märgitud kui riigi eriplaneeringuga planeeritav harjutusväli. Soodla harjutusvälja vajadust ühes keskpolügooniga käsitleb ka riigikaitse arengukava. 

• Kas alternatiive Soodla harjutusväljale on kaalutud?

Sobiva asukoha leidmiseks viidi 2015. aasta kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi analüüs. Alternatiivsed asukohad harjutusväljale analüüsi kohaselt puuduvad.

Analüüsis tuli meil leida maa-ala, mis asuks võimalikult kaugel asulatest, kus oleks võimalikult vähe elanikke,  enamikus riigi omandis sobiva maastiku ja pinnasega ning mis ei oleks liiga kaugel Tapa linnakust, paiknedes ka võimalikult lähedal olemasolevale kaitseväe keskpolügoonile.

Lisaks oli oluline, et alal ei oleks sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse, ühiskanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jne ning kus ei oleks sõjalist väljaõpet oluliselt piiravaid looduskaitselisi tegureid.

Asukoht, mis vastas suures osas kirjeldatud tingimustele, leiti Soodla veehoidla ümbruses Kuusalu ja Anija valla territooriumil, alal mida kasutas osaliselt tankodroomina ka Nõukogude armee ja kus asuvat riigimaad on kasutanud kaitsevägi juba aastatid taktikaliste õppuste korraldamiseks.

Ala suuruse määravad eelkõige soomukite, jalaväe lahingumasinate ja tankide laskmistel tekkivad ohualad.

• Millised objektid on alale planeeritud?

Soodla harjutusvälja (HV) arendusprogrammi kohaselt on vajalik rajada kolm laske- ja õppevälja pindaladega ca 1270 ha, ca 740 ha ja ca 520 ha, kokku ca 2 530 ha. Lisaks rajatakse teid  Soodla harjutusväljale, selle ühendamiseks keskpolügooniga ja harjutusväljast möödasõidu tagamiseks (ida poole). Harjutusväljale võib vajadusel rajada muid väljaõppeks vajalikke ehitisi, sh sillaületuskohti, vaatetorne, sildu, truupe jms. Tulevikuvajadusi silmas pidades antakse planeeringuga õigus hoonete rajamiseks (näiteks teeninduslinnaku hoone, laod, garaažid, vaatetornid)  ja tingimused nende rajamiseks. Ka antakse planeeringus üldised nõuded ja suunised muude planeeringualal lubatud või vajalike tegevuste elluviimiseks, näiteks tuletõrje veevõtukohad, prügi kogumine, hoonete rajamine jmt.

Juurdepääsuteid riigi eriplaneeringuga ei planeerita, küll aga näidatakse ära võimalikud juurdepääsuteed (olemasolevad teed) ja keskkonnamõjude strateegilises hindamises hinnatakse harjutusvälja kasutamisest juurdepääsuteedele avalduvat mõju.

Keskkonnamõjude strateegilises hindamises hinnatakse ka nn laiendatud ohuala (LOA) kasutamisele võtmisega kaasnevaid mõjusid, aga LOA kasutamisele võtmist ei otsustata riigi eriplaneeringuga. LOA kasutusele võtmine on vajalik liikumise piiramiseks ohutuse tagamise eesmärgil väljaspool harjutusvälja ala. 

• Kas peale soomukitega manööverdamise ja laskmise hakatakse ka liikursuurtükkidest, miinipildujatest jm raskerelvadest tulistama?

Soodla harjutusväljale ei planeerita ühtegi UXO ala (st ala, kuhu võib lasta lõhkevat laskemoona). Seda arvestades saab harjutusväljal kasutada peamiselt käsitulirelvi (püstol, automaat, kuulipilduja jms), tankitõrjerelvastust (ainult õppegranaatidega) ja jalaväelahingumasina/soomustransportööri pardarelvastust. Lisaks kasutatakse ala kaudtulerelvade positsioonide paigutamiseks selliselt, et relvade sihtmärgiala (st ala, kuhu lastakse või tekivad tabamused) jääks kaitseväe keskpolügooni määratud alale. Suurtükkide tulepositsioonid jäävad Soodla harjutusväljal sealsetele laskeväljadele.

Planeeringualal on lubatud kasutada laskemoona, mis ei jäta lõhkemata lõhkekehi, va kaudtule relvade laskmiseks keskpolügoonile. Viimasel juhul lõhkemata laskekehi Soodla harjutusväljale ei jää. Kasutatavaid relvatüüpe planeeringuga ei määrata.

• Miks ei saa Soodla harjutusväli olla väiksemates piirides ning vähema arvuga laskeväljadega?

Harjutusvälja suurus on juba viidud miinimumini, selle vähendamisel veelgi ei täida harjutusväli enam riigikaitselist eesmärki.

Harjutusvälja sisse peavad mahtuma ära nii laskeväljad kui nende tavapärasel kasutamisel kaasnevad ohualad.  Harjutusvälja ala vähendamine veelgi mõjutaks oluliselt riigikaitseliste väljaõppe kvaliteeti. Mida vähem ja väiksemad on laskeväljad, seda piiratum on laskeharjutuste ja õppuste läbiviimise võimalused.

Kolm laskevälja on kavandatud selleks ja selliselt, et kõigil kolmel alal saaks lisaks taktikaharjutustele läbi viia ka kas statsionaarset relva laskeharjutust või väiksema üksuse (nt jagu, rühm) lahinglaskeharjutust samaaegselt. Tulenevalt kehtivatest ohuala modelleerimise nõuetest ja piirangutest ning sõltuvalt väljaõppelistest vajadustest, on selline tegevus võimalik kas kõigil kolmel alal korraga, kahel alal korraga või või ainult ühel alal. See loob võimaluse üksustel oma tegevusi paindlikumalt planeerida ning läbi viia.

Kuna väljaõpetatavate üksuste erialaline ampluaa on mitmekesine (jalaväe-, tankitõrje-, miinipilduja-, luure-, meditsiini-, side-, juhtimis-, logistika-, õhutõrje-, pioneeri-, erioperatsioonide jne üksused), ja jaguneb erialade siseselt väga mitmeks detailsema ülesandega valdkonnaks, hõlmab endas nii üksiksõduri, allüksuse koosseisus kui ka allüksuste vahelist tegutsemist, koosneb erinevatest taktikalistest sooritustest iseseisvalt või erineva suurusega üksuste koosseisus erinevates situatsioonides (kaitse, rünnak, taandumine, viivitus, varitsus, rännak, väljavahetamine, tegutsemine lagedal, poolkinnisel, kinnisel, hoonestatud alal jne), sõltub sellest, millises väljaõppeetapis ollakse (sõduri baaskursus – erialakursused – allüksuse kursused), siis mida paindlikumad ja mitmekesisemad on võimalused harjutusväljadel, seda efektiivsem ning tulemuslikum on väljaõpe. 

Iga välja jäetava harjutusvälja osaga või piiranguga väheneb oluliselt ka harjutuste läbiviimise võimalus ning üksuste väljaõppe kvaliteet. Üksik sõdur harjutusvälja ei vaja. Samuti ei vaja harjutusvälja 10, 100 või 1000 üksikut sõdurit. Olenemata riigist või armeest, on peamine sõjalise võime näitaja üksused, nende erinev funktsioon, koostegutsemisvõime, varustatus, tahe jne. Ilma professionaalse väljaõppeta ning võimaluseta õpitut reaalsele olukorrale võimalikult sarnastes tingimustes harjutada, väheneb ka üksuste võimekus lahinguväljal. Seda illustreerib väga ilmekalt Ukrainas toimuv. Üksuste kompositsiooni ja arvu mõistes olulises vähemuses Ukraina suudab korda saata sõjalises mõistes uskumatuid tegusid, sest oma vähemus lahinguväljal korvatakse, mitte küll ainult, kuid siiski olulises ulatuses, suurepärase väljaõppega, mille lahutamatuks osaks on vajadustele vastavad harjutusväljad.

Ilma agressiivse idanaabrita oleks meil tõenäoliselt harjutusväljade vajadus oluliselt väiksem. Siiski peab Eesti riik ning sealhulgas Eesti kaitsevägi koos oma liitlastega arvestama geopoliitilist olukorda ja meie ümber toimuvat ning tegutsema, harjutama ja ette valmistuma sellest lähtuvalt.

• Milline saab olema tulevikus harjutusvälja kasutuskoormus?

Planeeringuga ei määrata kasutuskoormust. Mõjude hindamisel on võetud aluseks hinnanguline kasutuskoormus ligikaudu 300 päeva aastas. Selle sisse on arvestatud nii üksikud väiksemad harjutused kui ka suurõppused. Harjutusväljal ei kavandata reeglina laskmisi öisel ajal (23.00–07.00). Öisel ajal laskmisi võib vajadusel ette tulla ligikaudu 20 päeval aastal, peamiselt suurõppuste ajal.

Väljaõpe harjutusväljal toimub kogu aasta vältel, sõltudes väljaõppe tsüklitest, suurõppuste toimumisest jm kasutusvajadustest. Kasutuskoormus on suurem hilissügisest kuni juuni alguseni, argipäevadel ja päevasel ajal. Seega suvel (juuni algus kuni augusti keskpaik) on kasutus harvem kui teistel aastaaegadel.

• Milliseid relvasid ja mitmel päeval aastas Soodla harjutusväljal hakatakse kasutama?

Keskonnamõjude strateegilises hindamises hinnatakse riigi eriplaneeringu mõju arvestusega, et harjutusvälja kasutuskoormus on kuni 300 päeva aastas. Selle sisse mahuvad nii relva- ja lahinglaskeharjutused (kuni 270 päeva aastas) kui ka muud taktikalised harjutused (näiteks metsalaager, metsas liikumise viisid, varjumine, manööver, relva käsitlemine maastikul pauku tegemata vms).

Relva- või lahinglaskeharjutused toimuvad kuni 270 päeval aastas (siia alla lähevad kõik relvasüsteemid, mis on allpool loetletud):

1. Sealhulgas laskeharjutused kaudtulerelvadest ja mitmikraketiheitjatest (HIMARS), kus lastakse kaitseväe keskpolügooni sihtmärgi alale, toimuvad kuni 20 päeval aastas;
2. Sealhulgas laskeharjutused tankitõrjerelvadest toimuvad kuni 60 päeval aastas (ainult inert-/õppemoon, kuna UXO alasid, st ala, kuhu võib lasta lõhkevat laskemoona, Soodlasse planeeritud ei ole);
3. Sealhulgas laskeharjutused soomuki kiirlaskekahuritest ja tanki pearelvast kuni 60 päeval aastas.

Relvastus, mille kasutamist on vajalik Soodlas harjutada:

1. käsitulirelvad (püstol, püstolkuulipilduja, automaat, kergekuulipilduja, täpsuspüss/snaiprirelv, raskekuulipilduja kolmjalalt);
2. (raske)kuulipilduja soomukilt;
3. soomuki pardarelv (kiirlaskekahur);
4. tank (ainult treeningmoonaga);
5. tankitõrjerelvad (ainult alakaliiber, müraimitaator, treeningmoon);
6. suurtükk ja HIMARS (ainult laskepositsioon).

• Mis asi on laiendatud ohuala ja mida seal tehakse?

Laiendatud ohuala on relvade ja laskemoona kasutamisega kaasnev ohuala, mis ulatub väljapoole harjutusvälja piire ja kus juurdepääs kõrvalistele isikutele tuleb selliste laskmiste korral ohutuse tagamiseks  sulgeda.

Laiendatud ohualalt ei lasta ja sinna ei sihita, sellel alal sõidetakse vaid teedel. Laiendatud ohuala kasutusele võtmise eeldusena on vajalik see looduses tähistada sarnaselt harjutusvälja piirile

• Miks on laiendatud ohuala (LOA) vaja?

Laiendatud ohuala ala on vaja:

1) olukordadeks, mis ei ole nii sagedased, et nõuaksid harjutusvälja laiendamist laiendatud ohuala ulatuses;

2) olukordadeks, kus laskeharjutused nõuavad laskmisi koos manöövritega ja toimuvad relvadest (nt lahingutanki treeningmoon), mille ohuala ei mahu harjutusvälja piiride sisse.

• Milline hakkab olema laiendatud ohuala (LOA) kasutustihedus?

Seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale on tekkinud terav vajadus teatud päevadel aastas kasutada nn laiendatud ohualasid kogu Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni vahelise ala ulatuses. Seda arvestades hinnatakse keskkonnamõjude strateegilise hindamise osana  Soodla LOA ala mõjusid. Sarnaselt keskpolügooni LOAga on mõjude hindamisel võetud aluseks kasutuskoormus kuni 90 päeva, sh suurõppused kuni 20 päeva.

• Miks ei ole laiendatud ohuala ala (LOA) planeeringualaks määratud?

Arvestades LOA piiratud kasutust, ei ole selle hõlmamine planeeringualasse põhjendatud. Harjutusvälja on võimalik kasutada ka LOAta. LOA olemasolu teatud päevadel aastal võimaldab oluliselt tõhustada riigikaitselist väljaõpet.

Vajadus kogu Soodla harjutusvälja ja kaitseväe keskpolügooni vahelise ala kasutusele võtmiseks laiendatud ohualana on eeskätt suurõppuste ajal, kui harjutatakse erinevate üksuste ja relvade koostööd, aga ka relvade kasutamise õppimiseks, mille ohualad ulatuvad väljapoole harjutusvälja piire. Laiendatud ohualasid kasutusele võtmata on suurema laskeulatusega relvade kasutuse õppimisel liikumine harjutusvälja sees väga piiratud, mis ei võimalda suuremate õppuste läbiviimist ja võib perspektiivis saada piiravaks ka uute soetatavate relvade kasutamise õppimisel. 

LOA laiendamist ei otsustada riigi eriplaneeringuga, see eeldab eraldi Vabariigi Valitsuse otsust metsaseaduse § 36 lg 1 p. 2 ja 3 alusel.

• Miks ei ole juurdepääsuteed planeeringualas?

Planeeringu eskiisil näidatud juurdepääsuteed on olemas ka täna. Juurdepääsuteid ei ole peetud mõistlikuks hõlmata riigi eriplaneeringu (REPi) maa-ala hulka, kuna need hõlmavad kohalikke ja riigiteid ning teatud alternatiivid ka eramaid. Riigi eriplaneeringu hulka on hõlmatud teed, mis on harjutusvälja kasutamise lahutamatuks osaks ja millel on seeläbi oluline riigikaitseline eesmärk. 

Planeeringu keskkonnamõjude strateegilises hindamises hinnatakse harjutusvälja kasutamisega juurdepääsuteedele avalduvat mõju ja antakse soovitused mõjude leevendamiseks. Juurdepääsud näidatakse REPis põhimõttelises asukohas, täpne lahendus ja tee kulgemine pannakse paika tulevikus harjutusvälja rajamise ja selleks vajalike teede projekteerimise protsessi raames. Vajadusel kooskõlastatakse tee kasutamine maaomaniku vm huvitatud osapoolega.

• Miks on vaja kõiki kolme ühendusteed Soodla harjutusvälja (HV) ja kaitseväe keskpolügooni (KVKP) ühendamiseks?

Kolm liikumisteed on vajalik selleks, et eeskätt suurõppuste ajal oleks võimalik luua erinevaid stsenaariumeid ja ülesandeid mitmel viisil lahendada. Mida vähem on liikumiseks alternatiive, seda piiratumad valikud on väljaõppe läbiviimisel ning vähematele teedele langeb suurem koormus ja avalduvad ka suuremad mõjud ümbritsevale. Kolme tee puhul jaotub koormus ja mõju ühtlasemalt.

Ühendusteed aitavad ka vähendada liikluskoormust riigiteedel – kaitseväe kolonnid peaksid muidu eeskätt Piibe maantee ja Narva maantee kaudu kahe polügooni vahel liikuma ja häiriksid trassidele jäävates asustustes rohkem tavaliiklust.

Arvestades laskeväljade paiknemist võib suuremat koormust eeldada lõunapoolsel teel, samas saab suur osa lõunapoolsest teest olla avatud ka siis, kui laiendatud ohualad on kasutuses. Kaitseministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et leida lahendused lõunapoolse tee kogu ulatuses kasutamiseks ajal, kui kogu harjutusväljade vaheline ala on ohualana kasutuses. Samuti selleks, et teid ja suusaradasid oleks võimalik koos kasutada.

Ühendusteed on juba täna olemas, kuid neid on vaja laiendada ja tugevdada selleks, et need oleks sobilikud kaitseväe masinatega kahesuunaliseks liikumiseks ja samal ajal saaksid neid ka tavaliiklejad kasutada. Jussi nõmme tee kasutamine on vajalik eelkõige suurõppuste ajal, mistõttu seda ei ole vaja laiendada ja märkimisväärselt tugevdada. Liikumine teel kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Kaitseväe masinatega kahes suunas liikumiseks peab tee olema umbes 7 meetri laiune. Ohutuse ja nähtavuse tagamiseks ning teede säilimise eesmärgil on vajalik puhastada tee ääred võsast.

• Miks on harjutusvälja sees Soodla veehoidla?

Relvade ja laskemoona kasutamisega kaasnevad ohualad ulatuvad kõigi laskeväljade kasutamisel Soodla veehoidlale. Seega ei ole kuidagi võimalik veehoidla harjutusvälja alast välja arvata.

• Milline on mõju Soodla veehoidlale?

Harjutusvälja kasutamine ei tohi mõjutada veehaarde vee kvaliteeti. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise osana hinnatakse harjutusvälja rajamise ja kasutamise mõju veehoidla vee kvaliteedile. Hindamine toimub tuginedes olemasolevatele andmetele, sh seire tulemustele ja eksperthinnangule koostöös AS-iga Tallinna Vesi. Täiendavate uuringute läbi viimist ei ole keskkonnaekspert vajalikuks pidanud.

Soodla veehoidla ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ja kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi veehaardesse. Veekogu kasutamine on lubatud omanike loal. Joogiveehaarde riskihindamine on veeseadusega pandud vee-ettevõtte ülesandeks. Vastav riskihinnang peaks valmima kõige varem 2024. aastal.

• Kas kohalike jaoks pannakse ala kinni?

Harjutusvälja kasutuskoormus on hinnanguliselt u. 300 päeva aastas. Harjutuste vabal ajal juurdepääsu harjutusväljale ei piirata. Vajadusi ja võimalusi harjutusvälja koos kasutamiseks õppuste ajal analüüsitakse täiendavalt planeeringu põhilahenduse koostamise etapis.

Avalikkusele on harjutusväli või selle teatud osa kasutatav, kui alale juurdepääs ei ole tõkestatud ja liikumispiirangute kohta ei ole muul viisil vastavat keeldu väljastatud. Väljaõppe toimumise ajal on alale minek keelatud (sõltuvalt väljaõppest kas kogu harjutusväli või teatud ala). Liikumispiiranguga alad on äratuntavalt tähistatud. Õppustest teavitatakse meediakanalite kaudu ja lähematesse küladesse paigaldatakse infotahvlid vastava informatsiooniga. Väljaõppe ajakava avalikustatakse võimalikult varakult.

Täpsemat infot harjutusvälja tähistuse, tsiviilisikutel lubatud/keelatud tegevuste, väljaõppetegevuse aegade ja sellest tulenevate piirangute kohta on leitav Kaitseväe koduleheküljel ning Soodla infotahvlil. Oleme avatud ettepanekuteks õppustest teavitamise parandamiseks.

• Kas kehtestatakse piiranguvöönd? Kuidas see mõjutab kohalikke elanikke?

Väljaspool harjutusala piiri kehtib (ka praegu) kahe kilomeetri laiune piiranguvöönd, kus tuleb ehitustegevused ja planeeringud kooskõlastada kaitseministeeriumiga.

Harjutusvälja piiranguvööndi eesmärk on tagada, et harjutusväljast väljaspool tehtavad tegevused ei seaks ohtu ega saaks takistuseks harjutusvälja kasutamisele. Seni on kõik kohalike inimeste ehitusplaanid kooskõlastatud. Piirangud võivad tekkida kõrgete tornide ja muu sellise rajamisel, mis võivad riigikaitselise harjutusvälja kasutusvõimalusi mõjutada.

• Kui palju metsasid raadatakse?

Raadamine on vajalik laskeväljade, teede ja harjutusvälja piiri ning, juhul kui otsustatakse väljaspool harjutusvälja asuvate ohualade moodustamine, siis ka selle piirisihi rajamiseks.

Soodla harjutusvälja arendusprogrammi kohaselt on vajalik rajada kolm laske- ja õppevälja pindaladega ca 1270 ha, ca 740 ha ja ca 520 ha, kokku ca 2 530 ha.

Laske- ja õppeväljad peavad olema avatud või poolsuletud maastikuga. Mõjude hindamisel arvestatakse laskeväljadel raadamisega maksimaalses mahus, so 90-95% ulatuses, et hinnata kõige suurema mõjuga stsenaariumi. Tegelik raadamise maht selgub harjutusvälja rajamise käigus ja võib ajas muutuda.

• Kas raietööd juba käivad?

Harjutusväljadel majandab metsasid RMK, kooskõlastades tegevuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega.

Soodla harjutusväljal ei toimu praegu lageraiet ega ka raadamist. Küll aga on Soodla piirkonnas väljaspool harjutusvälja ala toimunud lageraiet, mida võib olla ekslikult peetud harjutusvälja osaks. Soodla harjutusväljal toimuvad hooldusraied ja seejuures peamiselt vaid harvendusraied. Harvendusraiega tagatakse, et tulevikus kasvab seal tugevam mets. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimisel puhastab RMK ka Soodla harjutusvälja alal olemasolevate teede võsastunud servi.

• Millised on alal olevad keskkonnapiirangud?

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi osana on antud ülevaade planeeringuala olemasolevast keskkonnast: asustusest, kaitstavatest loodusobjektidest, loomastikust, taimestikust, kultuuripärandist, veekogudest jm. Keskkonnatingimused, millega planeeringulahenduse raames arvestama peab, selguvad mõjude hindamise tulemusena. Keskkonnamõjude hindamise programmis on kaardistatud hindamist vajavad mõjud.

• Kui palju jääb alasse erakinnistuid? Mitu neist on eluhoonega?

Täielikult harjutusvälja sisse jääb hetkel 10 eraomandisse kuuluvat maaüksust. Planeeringuala alale, mis hõlmab ka ühendusteede koridore keskpolügooniga, jääb osaliselt või täielikult 57 eraomandisse kuuluvate maaüksust. Enamik maaüksustest jääb teekoridoridesse.

• Milline on maade omandamise protsess?

Maade omandamisega Soodla harjutusvälja alal alustati 2017. aastal. Tänaseks on 17 kinnistut omandatud, sh ühel juhul leitud vahetusmaa. Läbirääkimised jätkuvad paralleelselt REP protsessiga. Maade omandamine harjutusvälja äärealadel, kus vajamineva maa ulatus täpsustub planeeringuga, jätkub pärast piiri täpsustamist.

• Kas ühendusteede kasutamisel sulgetakse terve Põhja-Kõrvemaa?

Tervet Põhja-Kõrvemaad ei suleta. Ühendusteede tavapäraseks kasutamiseks ei ole vajalik ka harjutusväljade (Soodla, keskpolügoon) vahelise ala sulgemine. Kogu ala sulgemine on vajalik, kui ala on kasutusel laiendatud ohualana (LOA). Kaitseväe keskpolügooni LOA ala on piiritähistuse rajamise järgselt 2022. aastal kasutatud ca 20 päeval. Ohualade laiendamist väljapoole harjutusvälja piire ei otsustata riigi eriplaneeringuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise osana hinnatakse mõjusid, mis kaasneks ala sulgemisega kuni 90 päeval aastal. Sellisel määral ala sulgemise vajadus on siiski vähetõenäoline.

• Kuidas on plaanitud hüvitada kohalikele mürareostusest tingitud häiringuid? Kas ehitatakse müratõkkevallid ning vahetatakse aknad?

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) osana viiakse läbi plaanitud kaitseväe väljaõppest põhjustatud müra modelleerimine, mille osana pakutakse välja võimalikud müra leevendavad meetmed ja hinnatakse nende efektiivsust. Müratõkkevallidel on väikesekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale leevendav efekt vahetult müraallika juures. Vallide vajadus, paiknemine ja efektiivsus selgitatakse välja militaarmüra hinnangu osana ning see on sisendiks edasisele projekteerimisele.

Planeeringuga kehtestatakse meetmed, mida on võimalik ellu viia planeeringu alal selle välja arendamisel. Kompensatsioonimeetmete rakendamine on poliitiline otsus, mis ei ole riigi eriplaneeringu (REP) osaks. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on väljatöötamisel määrus, millega viiakse harjutusväljade häiringu tasu maksmise määrusesse ja sellega püsivaks.

• Kuidas on plaanitud hüvitada Soodla harjutusväljarajamisega seotud häiringud, sh negatiivne mõju kinnisvara väärtusele, ettevõtete saamata jäänud tulu, puhkevõimaluste vähenemine jms?

Perioodil 2019–2023 on nn harjutusväljade häiringu hüvitamiseks makstud nn talumistasu kohalike omavalitsustele, mille territooriumile jäävad kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljad. Väljatöötamisel on määrus, millega muudetakse häiringu kompenseerimine kohalikele omavalitsustele püsivaks. Tulevikus ei ole välistatud ka muud meetmed.

Riigi eriplaneeringuga kehtestatakse meetmed, mida on vajalik rakendada planeeringu alal selle välja arendamisel,  Natura võrgustikuga seoses vajadusel ka väljaspool. Erinevate kompensatsioonimeetmete kavandamisega tegeletakse eraldiseisvalt riigi eriplaneeringust (REP), neid ei kehtestata REP-iga. Kompensatsioonimeetmete määramine on poliitiline otsus,

Kinnisvara väärtuse hindamine ega ka mõju ettevõtetele ei ole planeeringu mahus käsitletav küsimus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuses tehtavate asjakohaste mõjude hindamise käigus hinnatakse sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid üldistatuna olemasoleva avalikult kättesaadava info põhjal. Kui harjutusväli eeldatavalt tekitab häiringuid ja mõjutab sellega negatiivselt elukeskkonda, siis harjutusväljadest tulenevalt tehtud investeeringud piirkonda ja kohalikele omavalitsustele antavad toetused võimaldavad elukeskkonda teisest küljest parandada.

• Kui Nursipalu laienduse puhul on plaan kasutada riigikaitselist erandit, siis miks Soodla puhul piisab aeglasemast riigi eriplaneeringust?

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering algatati enne riigikaitselise erandi võimaluse tekkimist seadusesse. Erinevalt Lõuna-Eesti harjutusväljast on Soodla harjutusvälja puhul harjutusvälja asukoht varem otsustatud ja kantud maakonnaplaneeringule. Riigi eriplaneeringu koostamist saab alustada detailse lahenduse koostamisest.

• Miks on planeeringulahendus nii üldine?

Avalikustamiseks on esitatud planeeringu detailse lahenduse eskiis. See täpsustub põhilahenduse etapis.

Senine kogemus on näidanud, et väga detailne planeeringulahendus, mis sisaldab mh täpseid relvasid, kasutuskoormuseid, hoonete paiknemist jms võib saada kergesti takistuseks riigikaitseliste eesmärkide elluviimiseks, kuna muutuvad relvad ja vajadused, samas kui planeeringu koostamine on pikk protsess ja planeerimisseadus ei kohusta selliseid detaile planeeringus määrama. Seda arvestades on põhjendatud üldisema planeeringulahenduse koostamine ja vajadusel projekteerimise etapis täpsustav mõjude hindamine.

Planeeringuga kaasnevate mõjude hindamiseks on planeeringus kirjeldatud maksimaalset eeldatavat harjutusvälja kasutuskoormus, seda selleks et mõju hindamine ei alahindaks tekkida võivaid mõjusid.

• Miks on kavandatud nii suur ehitusõiguse maht ja kuhu asukohta hooneid kavandatakse?

Hoonestusala on kavandatud võimalikke tuleviku vajadusi silmas pidades, näiteks teeninduslinnak, laod,  garaažid, vaatetornid. Hoonete asukoht planeeringu eskiisil on illustratiivne, et tekiks arusaam, kui suur saab hoonestusala maksimaalselt olla.

Hoonetele konkreetseid asukohti ja sellega seonduvalt ka tehnovõrke jms ei planeerita. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatakse tingimused, millega tuleb vajadusel hoonete projekteerimisel arvestada.

• Kas keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnatakse  ka planeeringualast väljaspool avalduvat mõju?

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega hinnatakse looduskeskkonnale ja seeläbi inimesele avalduvaid mõjusid harjutusvälja alal ja nii kaugele harjutusvälja piirist, kui need olulisel määral avalduvad. Muid asjakohaseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid hinnatakse üldistatult väljaspool harjutusvälja piire. Natura mõju hindamine viiakse läbi Põhja-Kõrvemaa loodusalale ja Põhja-Kõrvemaa linnualale. Juhul kui mõju hindamisel ilmneb asjaolusid, mis tingivad Natura mõju hindamise läbi viimise täiendavatele Natura võrgustiku aladele, siis seda tehakse.

Mõju, mida hinnatakse, võib olla otsene, kaudne, koosmõjus või kumulatsioonis muude tegevustega tekkinud. Oluliste mõjude leevendamiseks pakutakse välja leevendavad meetmed. Natura võrgustikule avalduvate oluliste ebasoodsate mõjude korral, mida ei ole võimalik leevendada, liigutakse vajadusel edasi Natura erandi etappi ja kavandatakse hüvitusmeetmed mõjude hüvitamiseks.

• Kuidas saan olla kaasatud Soodla harjutusvälja (HV) riigi eriplaneeringusse (REP)? Kust ma saan infot planeeringu järgmiste etappide kohta?

Isikutel ja asutustel, kes soovivad olla kaasatud planeeringu koostamise protsessi, saada personaalseid teavitusi, palume sellest teada anda e-posti aadressile [email protected]. Kogu planeeringut puudutav info on leitav kaitseministeeriumi veebilehel https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/soodlaharjutusvali.

Avalik kaasamine toimub kahes etapis:

1) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja planeeringu detailse lahenduse eskiisi tutvustamine ja seisukohtade küsimine (toimunud);

2) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ja planeeringu põhilahenduse tutvustamine ja seisukohtade küsimine (orienteeruvalt 2024. aasta teine poolaasta).

Vahepealsel perioodil toimub vajaduspõhine koostöö huvigruppide, isikute ja asutustega planeeringulahenduse täpsustamiseks ja mõjusid leevendavate meetmete kavandamiseks.

• Millal valmib riigi eriplaneering?

Kõige optimistlikuma ajagraafiku kohaselt kehtestatakse planeering 2024. aasta lõpus.

Olulises mahus täiendavate uuringute või Natura erandisse minemise vajaduse tekkimisel läheb kauem aega. Natura erandisse minemise vajadus selgub pärast mõju hindamise läbiviimist orienteeruvalt 2023. aasta sügisel.

• olukordadeks, mis ei ole nii sagedased, et nõuaksid harjutusvälja laiendamist laiendatud ohuala ulatuses;
• olukordadeks, kus laskeharjutused nõuavad laskmisi koos manöövritega ja toimuvad relvadest (nt lahingutanki treeningmoon), mille ohuala ei mahu harjutusvälja piiride sisse.