Kaitseministeerium kaardistab tööandjate teadlikkust riigikaitse toetamise võimalustest ning valmidust riigikaitsesse panustada läbi uuringu, mille 2024. aastal viis ministeeriumi tellimusel läbi OÜ Eesti Uuringukeskus.
Uuringus käsitleti põhjalikumalt järgnevaid teemasid:
- tööandjate teadlikkus oma asutuse rollist riigikaitses;
- kogemus töötajate osalemisega riigikaitselistes tegevustes ning valmidus töötajate osalust riigikaitses toetada;
- töötajate riigikaitsealase väljaõppe tunnetatud kasutegur;
- valmidus tööandjana riigikaitset toetada;
- infovajadused asutuse riigikaitseliste kohustuste ja võimaluste osas.
Tööandjate uuring riigikaitse teemadel
2024
OÜ Eesti Uuringukeskus viis koostöös Norstat Eesti AS-ga 2024. aasta augustikuus Kaitseministeeriumi tellimusel Eesti tööandjate seas läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida tööandjate suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Valimi suuruseks oli 450 vastajat ning uuringumeetodina kombineeriti Norstat Eesti veebipaneeli küsitlust (50%) ja telefoniintervjuusid (50%).
Küsitlusest selgus, et ligi kolmveerand tööandjatest on täiesti või pigem teadlikud riigikaitsesse panustamise võimalustest, mis on seotud töötajate osalemisega õppekogunemistel – osalejatele paindliku tööaja võimaldamisest ning töötasu säilitamisest õppekogunemiste ajal. Oluliselt vähem ollakse teadlikud võimalustest pakkuda riigikaitsjatele ettevõtete/asutuste soodustusi või kaitseväele ettevõtte/asutuse tehnikat, ruumi või muud vara. Keskmisest enam on erinevatest võimalustest teadlikud tööandjad, kellel on kokkupuude kaitsevaldkonna struktuuridega.
Võrreldes 2023. aastaga on teadlikkus varade sundkoormamisest jäänud samale tasemele. Viiendiku tööandajate hinnangul kuulub nende asutuse alla varasid või tegevusalasid, mis on kriisi- või sõjaolukorras sundkoormatud, või teenuseid, mis on määratud tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkavva.
Ligi 40% tööandjatest on viimase viie aasta jooksul olnud kogemusi töötajate osalemisega kaitseväe õppekogunemistel ning neljandikul on töötajad osalenud muudes riigikaitselistes tegevustes (nt Kaitseliidus, Naiskodukaitses). Uuringust selgus, et 89% tööandjatest soovib olla teadlik, kui nende asutuse töötaja on saanud kutse õppekogunemisele.
Pooled tööandjatest, kel on viimase viie aasta jooksul olnud kogemusi asutuse töötajate osalemisega õppekogunemistel, on toetanud töötajate osalemist õppekogunemistel töötajale töötasu maksmisega tavapärases summas, viiendik on katnud töötaja palga ja õppekogunemise toetuse vahe ning kolmandik on toetanud töötaja õppekogunemisel osalemist muul moel.
Tööandjatest, kelle asutuse töötajad õppekogunemistel osalesid, koges kolmandik sellega seoses probleeme, sealjuures 5% enda hinnangul suuri probleeme. Võrreldes 2023. aastaga on oluliselt vähem neid tööandjaid, kellel on olnud probleeme töötajate osalemisega õppekogunemistel (49% vs 29%). Kogetud probleemidena toodi kõige sagedamini esile raskusi (kompetentse) asendaja leidmisel, graafiku muutust ja töö planeerimise raskusi, töö tegemata jätmist või lisakulusid asutusele.
Uuringust selgus, et töötajate töötasu säilitamist õppekogunemiste ajal soosiksid eelkõige otsesed rahalised toetused nagu töötaja palga kompenseerimine riigi poolt (73%) või maksusoodustused (70%). Oluliselt vähem nähakse motiveerivana mitterahalisi toetusi nagu riiklik tunnustamine (26%), ettevõtte koolitamine riigikaitselistel teemadel (23%) või õppekogunemiste sisulise info jagamine ettevõtetele (21%).
Töötajate osalemist õppekogunemistel on valmis tasustama 2/3 tööandjatest. Võrreldes 2023. aastaga on mõnevõrra tõusnud nende oskaal, kes on kindlasti valmis töötajate osalemist õppekogunemistel tasustama (22%-lt 27%-ni). Kolmveerand tööandjatest on täiesti või pigem teadlikud ajateenistuse ning veidi üle poole reservõppekogunemiste väljaõppe sisust ja eesmärkidest. Üldiselt ollakse mõnevõrra teadlik mõlemast valdkonnast, sest ajateenistusest ja reservõppekogunemistest üldse mitte teadlikke vastajaid oli ligi kümnendik.
Tööandjate hinnangul on ajateenistuses kõige enam võimalik õppida distsipliini ja meeskonnatööd, kuid ka tehnilisi oskusi ja stressiga toimetulekut. Oluliselt vähem arvatakse, et ajateenistuses on võimalik õppida juhtimisoskusi ja initsiatiivi võtmise oskust. 60% tööandjate hinnangul võiksid töötaja ajateenistusest saadud kogemused olla kasulikud nende asutuses edukaks töötamiseks.
Tööandjatest 8% hinnangul soodustab nende asutuses tööle kandideeriva inimese palkamist kindlasti see, kui ta on läbinud ajateenistuse, 16% hinnangul on see soodustav faktor, kuid muus osas on kandidaadid võrdsed ning 69% tööandjate hinnangul pole see valiku tegemisel oluline.
Sihtotstarbelistest uutest erivaldkonna maksudest toetavad tööandjad enim riigikaitsemaksu, mis on mõeldud ainult sõjaliseks riigikaitseks (kindlasti või pigem toetab 57%). Laiapindset riigikaitsemaksu on valmis tasuma 38% tööandjatest.
Riigipoolset teavitust asutuste ja ettevõtete rollist panustamisel Eesti riigi kaitsesse ja julgeolekusse peab 37% tööandjatest piisavaks ja 52% ebapiisavaks. Tööandjate hinnangul võiks rohkem selgitada riigikaitse eelarvet ja selle rakendamist ning jagada infot kriisiolukorras tegutsemiseks.
Ligi 60% tööandjatest arvab, et Eesti meedias räägitakse sõjalistest ohtudest piisavalt, 28% hinnangul aga liiga palju ning 9% jaoks liiga vähe. 5% puudub selles osas seisukoht. Sarnaselt 2023. aastale eelistavad tööandjad saada asutuse/ettevõtte riigikaitseliste kohustuste ja võimaluste kohta infot eelkõige infokirjast otsepostituse teel, kuid ka televisioonist ja uudisteportaalidest.
„Riigikaitsjate toetaja“ tunnustusest on teadlikud 16% ja mitteteadlikud 80% tööandjatest, 3% ei osanud hinnangut anda.
Uuringuraportiga saad tutvuda siin (1.61 MB, PDF).