Sa oled siin

Eesti kaitseminister: liitlased peavad andma Ukrainale raskerelvastust

19. Jaanuar 2023 - 15:52
Eesti ja Suurbritannia eestvedamisel Tapal toimunud rahvusvahelisel kohtumisel tutvustasid riigid uusimat Ukrainale antavat sõjalist abi, mille seas on ka märkimisväärne kogus raskerelvastust.
Eesti ja Suurbritannia eestvedamisel Tapal toimunud rahvusvahelisel kohtumisel tutvustasid riigid uusimat Ukrainale antavat sõjalist abi, mille seas on ka märkimisväärne kogus raskerelvastust.

Eesti ja Suurbritannia eestvedamisel Tapal toimunud rahvusvahelisel kohtumisel tutvustasid riigid uusimat Ukrainale antavat sõjalist abi, mille seas on ka märkimisväärne kogus raskerelvastust.

„Ukraina vajab kõige enam raskerelvastust, et hoida initsiatiivi ja seista vastu Venemaale, kes teeb hetkel ettevalmistusi oma sõjalise jõu taastamiseks. Keerulistel aegadel vajame liitlasi, kes on valmis võtma juhtrolli. Eesti on koos oma lähedase liitlase Ühendkuningriigiga üks nendest riikidest, kelle peale võib loota. Mul on hea meel, et oleme suutnud kaasata ka teisi liitlasi, et tuua lahinguväljal muutusi,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti seekordne pakett keskendub kaudtule- ja tankitõrjerelvadele. See on seni suurim, koosnedes kümnetest 155mm FH-70 ja 122mm D-30 haubitsatest, tuhandetest 155mm suurtükimürskudest, suurtükiväeüksuste toetusmasinatest ja sadadest tankitõrje granaadiheitjatest Carl-Gustaf M2 koos laskemoonaga. Selle taasteväärtus on umbes 113 miljonit eurot.

Briti kaitseminister Ben Wallace tutvustas Tapal ka Ühendkuningriigi sõjalise abi paketti, mis sisaldab mh Challenger 2 tanke, AS-90 liikursuurtükke ja soomukeid.

Tapa sõjaväelinnakus peetud kohtumisel osalesid ka Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ja esindajad veel kaheksast riigist: Hispaania, Holland, Läti, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Taani ja Tšehhi.

Delegatsioonid kohtusid ka Tapal paiknevate Eesti ja teiste NATO liitlasriikide sõduritega.

Uusima abipaketiga on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi taasteväärtuses umbes 370 miljonit eurot, mis on võrdluses ligi pool Eesti 2022. aasta kaitse-eelarvest ja rohkem kui 1 protsent Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Eesti kuulub sellega rahvusvaheliselt juhtivate Ukraina abistajate hulka.

Eesti taotleb varustuse taastamist Euroopa Rahufondist, kust seniste otsuste põhjal saab Eesti tagasi 156 miljoni euro ulatuses hüvitist. Eesti kaitsevõimet sõjaline abi Ukrainale ei vähenda, annetatud suurtükkide lahinguvalmiduse puudujääk taastatakse täies mahus.

Lisaks jätkab Eesti 2023. aastal nii põhi- kui ka eriväljaõppe pakkumist Ukraina kaitseväelastele.

Lisainfo: [email protected]