Kaitseminister Hanno Pevkur andis neljapäevasel kabinetiistungil ülevaates sammudest suurendada Kaitseliidu võimekust, mh 20 000 võitlejani suureneva maakaitse väljaõppest, varustamisest ja mehitamisest.
„Kaitseliidu võimekuse kasvatamine ning sõjalise maakaitse suurendamine on Ukraina sõja üks tähtsamaid õppetunde,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Kaitseliidu üheks olulisimaks ülesandeks on valmistada ette sõjaajaks maakaitse üksused.“
Maakaitse kahekordistatakse 9500 võitlejalt 20 000 võitlejani 2024. aasta alguseks, mis tähendab, et nad tuleb varustada, relvastada ja välja õpetada. Maakaitse suurendamise otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aasta kevadel pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ja eraldas selleks täiendavalt Kaitseliidule 30 miljonit eurot.
Kogu maakaitse varustamise hangeteks on järgmise nelja aasta jooksul planeeritud kokku 132 miljonit eurot. See sisaldab näiteks üksikvõitleja kandesüsteeme, öövaatlus- ja termovahendeid. Samuti soetatakse ka transpordivahendeid ja laskemoona.
Täiendavate maakaitseüksuste varustamise hanked viib läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja varustuse saabumine on planeeritud 2023. aasta esimesse poolde.
2023. aastal toimub lisanduva maakaitse isikkoosseisu intensiivne väljaõppetegevus, milles lähtutakse paindlikkusest ja mille läbiviimisesse kaasatakse nii Kaitseliidu kui ka kaitseväe tegevväelased. Õpetatakse välja nii rühmade juhtkonnad kui ka reakoosseis.
Maakaitse täiendava isikkoosseisu õppekogunemiste korraldamiseks on 2023. aastal planeeritud 7 miljonit eurot. Lisaks on eelarves täiendav laskemoonakulu – ligi 2,2 miljonit eurot.
„Maakaitse kahekordistamine nõuab ka lisaväljaõpet ja selleks tuleb Kaitseliidule anda vajalikud vahendid,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Kõige intensiivsematel väljaõppeperioodidel on plaanis kaasata vabatahtlikkuse alusel täiendavaid instruktoreid reservis olevate isikute seast. Koolitamiseks kokkuleppe sõlminud isikule makstakse täiendavat tasu. Väljaõpe on plaanis 2023. aasta teise poolaasta jooksul etappidena.
„Sõjaaja, sealhulgas maakaitse üksuste piisava väljaõppe tagamine ning pidev teadmiste ja oskuste värskendamine on vältimatu reservarmee toimimiseks,“ sõnas Pevkur.
Kaitseliidule mõeldud riigieelarveline eraldis suureneb 50 miljonile eurole. 2021. aastal oli eraldise maht 38,6 miljonit eurot, 2022. aastal 48,5 miljonit eurot.
„Kaitseliidu töö on oluline ja nende tegevust tuleb toetada. See tugevdab eestlaste kaitsetahet ja valmisolekut oma riiki kaitsta,“ ütles Pevkur.
Lisainfo: [email protected]