Sa oled siin

Kaitseminister Laanet Kaunases: halvenenud julgeolekuolukorras tugevdame koos Läti ja Leeduga kaitsevõimet

21. Detsember 2021 - 16:20
Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite kohtumine Kaunases
Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite kohtumine Kaunases

Täna kohtusid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid Kalle Laanet, Artis Pabriks ja Arvydas Anušauskas Leedus, Kaunases. Ministrid arutasid Balti regiooni julgeolekuküsimusi ja Ukraina sõjalist survestamist, Venemaa Föderatsiooni hiljuti esitatud nõudmisi NATO-le, Poola toetamist Valgevene režiimi hübriidrünnaku tõrjumisel, aga ka kavandatavat ühist mitmikraketiheitja (Multiple Launch Rocket System) hankimist ja Euroopa Liidu strateegilise kompassi küsimusi.

„Toetame vankumatult Ukraina territoriaalset suveräänsust ning kutsume üles Venemaa Föderatsiooni lõpetama Donetski ja Luhanski separatistlike regioonide sõjalist toetamist ning Krimmi okupeerimine,“ sõnas kaitseminister Laanet. „Putini režiimi järjepidevatele katsetele destabiliseerida julgeolekut Euroopas ja mujal maailmas, üritades suveräänseid riike allutada oma mõjusfääri, tuleb piir ette tõmmata,“ lisas ta.

Ministrid arutasid võimalusi Ukraina toetamiseks olukorras, kus Venemaa Föderatsioon koondab Ukraina piirile sõjalisi üksusi. „Diplomaatilised kõnelused Venemaaga ei ole olukorda de-eskaleerinud, vaid vastupidi, Venemaa jätkab oma üksuste koondamist Ukraina piiridele,“ märkis Laanet.

Ukraina sõjameditsiinivõimekuse toetuseks kingitakse Ukrainale Eesti ja Saksa kaitseministeeriumite ühisprojektina välihaiglasüsteem Role 2. Eesti jätkab Ukrainaga tihedat koostööd lisaks Kaitseliidu kaudu, ühistel õppustel Ukrainas, kübervaldkonnas ning väljaõppe pakkumisel Ukraina sõjaväelastele.

Balti kaitseministrid leppisid Kaunases kokku ühises regionaalses võimearendusprojektis, mille kohaselt hakatakse kõigis kolmes Balti riigis arendama mitmikraketiheitjate süsteemi.

Kaitseministrid otsustasid tuleval aastal väljatöötada ka kolmepoolse kaitsekoostöökokkuleppe. 

Lisaks allkirjastasid kaitseministrid ühisavalduse.  (PDF)

Eesti võtab Balti kaitsekoostöö eesistumise järje Leedult üle algaval 2022. aastal. Arvestades halvenenud julgeolekuseisundit on Eesti eesistumise eesmärkideks regionaalse heidutus- ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine, eeskätt mitmikraketiheitja võimearenduse abil, aga lisaks ka integreeritud mereolukorrateadlikkuse väljaarendamine ning NATO liitlaste panuse suurendamine regioonis.

Fotod 

Lisainfo: press@kaitseministeerium.ee