Kaitseminister Hanno Pevkur esitas haridus- ja teadusministeeriumile riiklike õppekavade muutmise raames ettepaneku muuta riigikaitseõpe gümnaasiumiõpilaste kohustuslikuks, et suurendada noorte teadlikkust riigikaitsest ja kuidas kriisiolukordades toime tulla.
„Ukraina sõja õppetunnid on näidanud, et iga inimese roll riigikaitses on oluline, mistõttu on vägagi mõistlik anda kõikidele gümnaasiuminoortele teadmised, milline on nende roll Eesti riigikaitses ja kuidas kriisiolukordades käituda. Viimased aastad näitavad, et riigikaitseõpetus on ka valikainena muutunud üha populaarsemaks, ent endiselt on koole, kus riigikaitseõpetus ei ole õpilastele kättesaadav. Seetõttu teengi ettepaneku liikuda üle kohustuslikule riigikaitseõpetusele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Kaitseminister lisas, et ka erakondade poliitiline konsensus on liikumas kohustusliku riigikaitseõpetuse suunas, mistõttu on igati loogiline alustada ülemineku ettevalmistustega juba praegu.
Kaitseministri sõnul tuleb siiski riigikaitseõpetuse kohustuslikuks viimisel teha põhjalik mõjuanalüüs, millist lisaressurssi nõuab riigikaitseõpetuse gümnasistidele kohustuslikuks tegemine ning sellele vastavalt liikuda mõistliku üleminekuajaga üle kohustuslikule riigikaitseõpetusele üle Eesti.
„Õpetajate puudus mõjutab ka riigikaitseõpetust, mistõttu ei ole võimalik üleöö kohustuslikule riigikaitseõpetusele üle minna, vaid seda tuleb teha üleminekuajaga. Niisamuti tähendab see vajadust täiendavate vormide, õppevahendite järele ning ka suurenenud koormust Kaitseliidule, kes viib läbi riigikaitselaagreid. See mõjuanalüüs tuleb esmalt kokku panna ning seejärel leida selleks vajalikud vahendid. Samas usun, et 1. septembrist 2024 on võimalik juba kõikides koolides riigikaitseõpetust pakkuda,“ lisas kaitseminister Pevkur.
Hetkel pakub gümnasistidele riigikaitseõpetust ligi kolm neljandikku keskkoolidest ning aastas läbib riigikaitseõpetuse üle 5000 õpilase. Statistikaameti kohaselt õppis 2021. aastal gümnaasiumiastmel umbes 24300 õpilast.
Lisainfo: [email protected]