1. ÜHINEMISPROTSESS NATO-ga. Välisministeeriumi juhitavatel läbirääkimistel Alliansiga lepitakse kokku liitumispõhimõtted ja Eesti poolt võetavad kohustused ning ülesanded liitumisprotsessiks. Läbirääkimistel vastutavad kaitseministeerium ja kaitsevägi sõjaliste, informatsiooni ja riigisaladuse kaitse ning riigikaitse valdkonna seadusandlust puudutavate küsimuste eest. Liitumise kontekstis tuleb koostada järjekordne “Riiklik aastaprogramm” (ANP), mis peab sisaldama muuhulgas ka läbirääkimistel kokkulepitud nn reformide ajakava. Kodutöö NATO-ga integreerumisel peab jätkuma.
2. SÕJALISTE VÕIMETE ARENDAMINE OSALEMAKS NATO JA EUROOPA LIIDU SÕJALISTES- VÕI KRIISILAHENDAMISE MISSIOONIDES. NATO ja Euroopa Liidu liikmena peab Eesti olema valmis panustama nii Alliansi poolt ettevõetavatesse sõjalistesse kui ka Euroopa Liidu kriisidelahendamise operatsioonidesse. Selleks tuleb intensiivistada kõigil tasandeil kaitseväe kiirreageerimisvõime ja selleks vajaliku operatiivstruktuuri arendamist. Esmatähelepanu tuleb pöörat Scoutspataljoni mehitamisele, väljaõppele ja varustamisele. Jalaväebrigaadi struktuur peab looma pataljoni toetuse ja missioonil hoidmise võimekuse. Pidades silmas NATO kiirreageerimisjõudude (NATO’s Response Force- NRF) loomist analüüsida Eesti võimalusi selles protsessis osalemiseks ning arendada juba olemasolevate sõjaväepolitsei, meremiinitõrje ja lõhkekehade kahjutuks tegemise võimele lisaks uusi Alliansi poolt tähtsustatud sõjalisi võimeid. Nende sõjaliste võimete arendamisel tuleb teha võimalikult palju koostööd Läti ja Leeduga. Jätkata osalust KFORis Kosovos ning alustada missiooni ISAF koosseisus Afganistanis.
3. KAASUMINE NATO KAITSEPLANEERIMISSÜSTEEMI NING EESTI KAITSEPLANEERIMISSÜSTEEMI LÕIMENDAMINE SELLEGA. NATO missioonide, sealhulgas ka NATO territooriumi kaitse planeerimine toimub läbi NATO planeerimisprotsessi. Selles protsessis pannakse alus ka nende vahendite ja sõjaliste võimete loomisele, mis on vajalikud Eesti territooriumi kaitseks. Võrdelise panuse tagamiseks ja oma huvide teadvustamiseks peab Eesti osalema NATO kaitseplaneerimisprotsessis ning oma vastava siseriikliku protsessi sellega harmoniseerima. Planeerimisprotsessis osalemine toob kaasa vajaduse tunda ja hinnata kõikide liikmesriikide, aga ka liitumakutsutute, vastavaid plaane ning hoomata nende koosmõjul tekkivat tervikpilti. Eeldatavalt tuleb planeerimisprotsessi käigus Eesti kaitseplaneerijatel veelkord täpsustada Eesti kaitseväe arengueesmärgid.
4. SEADUSLOOME JA RIIGIKAITSESÜSTEEMI ÕIGUSLIK REGULEERIMINE. Vastuvõtmist ootavad rahvusvahelise kaitsealase koostööseadus, riigisaladuse kaitse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse parandused, millele peab järgnema nende kiire rakendamine. NATO-ga ühinemise kontekstis tuleb Eestil ühineda lisaks Washingtoni lepingule veel u 6-7 rahvusvahelise lepinguga ning töötada välja siseriiklikud regulatsioonid nende rakendamiseks. Kuigi see saab toimuda pärast Eesti täisliikmeks saamist tuleb need sammud varem ette valmistada.
5. ÕHUSEIRESÜSTEEMI VÄLJAEHITAMISE JÄTKAMINE JA EELDUSTE LOOMINE SELLE ÜHENDAMISEKS NATOga. Selleks tuleb 2003 aastal paigaldada ja installeerida kaugmaa õhukaitse primaarradar ning üks keskmaa primaarradar. NATO vastavate süsteemidega ühildatavuse tagamise eesmärgil on vajalik seire- ja informatsiooniedastussüsteemide tehniline ühendatavus ning juurutada NATO-s kasutatavad protseduurid.
6. VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE (HOST NATION SUPPORT) KONTSEPTSIOONI ALUSEL VASTAVA RIIKLIKU SÜSTEEMI ELLURAKENDAMINE. 2002 aastal koostati vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon, mis määratleb struktuurid ja vahendid ning nende kasutamise protseduurid. Rakendatuna peab see tagama NATO vägedele piisava toetuse ja abi Eesti territooriumil toimuvate sõjaliste operatsioonide elluviimiseks. Pärast kontseptsiooni kinnitamist tuleb koostada selle rakendamise plaan ning alustada rakendamist. Alustada tuleb vastava andmekogu loomist ning vajaliku infrastruktuuri ette valmistamist. Viimase osas tuleb intensiivistada koostööd NATO-ga NATO Investeeringute Programmi (NSIP) raames.
7. INFORMATSIOONI TURVALISUS JA STRATEEGILINE SIDE. 2003 aastal tuleb suuremat tähelepanu pöörata seire-, turva- ja sidesüsteemide väljaehitamisele. Käivitada tuleb süsteem, mis tagab vajaliku turvalisuse NATO poolt Eestile kui ka Eestilt NATOle edastatavale informatsioonile. Enne liitumist tuleb luua eeldused sidepidamiseks NATO strateegilise ja regionaalse tasandi staapidega. See kätkeb endas nii infrastruktuuri ettevalmistamist, vajaliku varutuse hankimist kui ka personali väljaõpet ja protseduuride rakendamist.
8. RAHUPARTNERLUSPROGRAMMIS OSALEMINE NING REFORMIKOGEMUSE JAGAMINE. NATO rahupartnerlusprogramm jääb Eesti jaoks oluliseks julgeolekut tootvaks rahvusvaheliseks programmiks ka NATO liikmeks kutsutuna. Lisaks juba väljakujunenud koostöövormidele peaksime keskenduma oma kaitseväe ülesehitamisel, riigikaitse tsiviiljuhtimissüsteemi loomisel ning NATO-lõimendus protsessis saadud kogemuste jagamisele teistele riikidele.
9. KAITSEVÄE KÕRGEMA JUHTIMISTASANDI REFORMI LÕPULE VIIMINE. Kinnitada tuleb strateegilisel tasandil olevate staapide, Kaitsejõudude Peastaabi, väeliigide staapide ja operatiivstaabi põhimäärused ja koosseisutabelid. Koosseisude lõplikul välja töötamisel tuleb järgida põhimõtet, et staapide isikkoosseis oleks aastaks 2005 täidetud 90% ulatuses.
10. PERSONALI VALIK JA ETTEVALMISTAMINE NATO-LÕIMENDUSEST TULENEVATE ÜLESANNETE TÄITMISEKS. NATO liikmena peab Eesti osalema NATO otsusetegemise ja planeerimise protsessis ning kaasuma organisatsiooni igapäevases tegevuses. Selleks tuleb ühelt poolt saata Eesti ohvitsere ja ametnikke tööle NATO rahvusvahelistesse struktuuridesse ja staapidesse, teisalt aga mehitada kompetentse kaadriga rahvuslikud struktuurid ja ametikohad nii Eesti Missioonis NATO Peakorteri juures kui ka kodus. 2003 aasta jooksul tuleb välja valida ja ette valmistada vähemalt 40-50 ohvitseri ja ametnikku, kes on valmis ellpoolnimetatud ülesandeid täitma.