Kaitseminister Jüri Luik ütles juulis teenistust alustanud ajateenijatele tehtud videopöördumises, et iga välja koolitatud ajateenija on üks Eesti sõdur rohkem, kellega meie vaenlane peab arvestama.
Juulis alustab kaitseväes teenistust ligi 2000 ajateenijat, kes asuvad teenima jalaväebrigaadides Tapal, Jõhvis ja Võrus ning mereväes. 11-kuulise teenistuse jooksul saavad ajateenijatest jaoülemad, rühmaülemad ja kaitseväe sõidukite juhid. Mereväe ajateenijad jätkavad pärast baaskursust teenistust mereväe laevadel.
Kaitseminister Luik märkis videopöördumises, et 100 aastat tagasi võitlesid Vabadussõjas Eesti iseseisvuse välja samasugused noored sõdurid, nagu tänased ajateenijad, andes vabaduse eest võideldes ka enda elu. „Et me saaks elada vabas Eestis kartmata sõjalist invasiooni vajab Eesti väljakoolitatud reservarmeed, mis oskab meie riiki kaitsta. Iga praegune ajateenija ja tulevane reservväelane täidabki seda rolli,“ lausus Luik.
Sellel nädalal teenistust alustavate ajateenijate seas on ka rekordarv naisi, kokku 40, kes Luige sõnul on vabatahtlikult otsustanud asuda „täitma Eesti riigi kõige tähtsamat ja auväärsemat ülesannet – kaitsta Eesti riiki ja tema kodanikke.“ Eelmisel aastal alustas kaitseväes kolme ajateenistusse kutsumise jooksul teenistust kokku 38 naist.
Samuti tuletas Luik pöördumises meelde, et kahjuks ei pea me kodust kaugele vaatama, et näha kuidas idanaaber on sõjalises konfliktis oma naaberriigiga Ida-Ukrainas või okupeerimas naaberriigi alasid Krimmis ja Gruusias. Lisaks meenutas Luik, et viimase kuue aasta jooksul on Ukrainas langenud üle 13 000 inimese.
Kaitseminister soovis kõikidele tulevastele ajateenijatele jõudu ning innustas neid uhkust tundma, et nad kannavad oma vormil just Eesti vabariigi lippu.
Kaitseminister Jüri Luige pöördumine ajateenijatele:
Head praegused ja tulevased ajateenijad!
Peatselt on algamas teie teenistus Eesti Kaitseväes, mil te hakkate täitma Eesti riigi kõige tähtsamat ja auväärsemat ülesannet – kaitsta Eesti riiki ja tema kodanikke.
Ma usun, et nii mõnigi teist tunneb eelseisva teenistuse ees elevust ja ärevust – see on täiesti normaalne, kui ees ootab mugavustsoonist väljumine ning enne teid on üle 60 tuhande eestlase samamoodi seda tunnet tundnud teenistusse asumise eel.
Ees ootavad teid mitmed uued elamused ja väljakutsed, mille käigus saavad praegu veel võõrastest nägudest peatselt teie lähimad relvavennad, kellega koos teenimine saab olema privileeg.
Ma soovin omaltpoolt saata teid teenistusse teadmisega, miks on just teie roll oluline Eesti riigi kaitsele.
100 aastat tagasi võitlesid samasugused noored sõdurid, nagu teie täna, välja Eesti iseseisvuse suurvõimude käest. Paljud ei uskunud, et see on võimalik, aga vabadustahe võitis palju suurema Vene väe. Mitmed andsid selle eest ka oma elu ja selleks et täna seda vabadust hoida vajab Eesti mehi ja naisi, kes oskavad ja on valmis seda kaitsma ka relv käes.
Me peame näitama enda vastastele, et suudame ennast kaitsta nii iseseisvalt kui ka üheskoos liitlastega.
Ning siinkohal ongi võtmetähtsusega iga üksik ajateenija ja tulevane reservväelane. Eesti on väike riik, igaühe panus loeb ja iga välja koolitatud Eesti sõdur on üks sõdur rohkem, kellega meie vaenlane peab arvestama.
See tähendabki Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist – näidata vastastele, et agressiooni puhul on neil rohkem siit kaotada, kui võita ning et me suudame ennast kaitsta liitlaste saabumiseni. Loomulikult oleme väiksemad kui idanaaber, aga meie vägi on piisav, et anda vastasele märku, et siia ei tasu enda nina pista. Eesti julgeolekupoliitika alused ütlevad, et Eesti hakkab vastu ükskõik kui ülekaalukale vastasele.
Kahjuks me ei pea enda kodumaast kaugele vaatama, et näha kohti kus meie idanaaber on sõjalises konfliktis oma naaberriigiga. Venemaa okupatsioon Gruusia aladel ja sõda Ida-Ukrainas kestab tänaseni ning kuue aasta jooksul on seal langenud üle 13 000 inimese.
Et säärane kurb saatus ei tabaks ka Eestit ja et sinu perekond ja sõpruskond saaks vabas Eestis elada kartmata sõjalist invasiooni, vajab Eesti väljakoolitatud reservarmeed, mis oskab meie riiki kaitsta ning just sina, praegune ajateenija ja tulevane reservväelane, täidadki seda tähtsat rolli. Eesti armee on rahvaarmee. Oleme väike rahvas ja meie armee koosneb valdavas enamuses neist, kes rahu ajal teevad oma igapäevast tööd väljaspool kaitseväge, on ettevõtjad, puusepad, arstid, metsnikud ja IT mehed. Aga on kaitseväes väljaõpetatud ja valmis oma riiki kaitsma!
Sinu panuse eest on Eesti ühiskond tänulik ja uhke su üle ning ka meie liitlased hindavad Eesti sõdureid väga kõrgelt. Õppused on näidanud, et meie ajateenijad ja reservväelased ei jää millegi poolest alla professionaalsetele sõjameestele. Seega hoidke seda mainet kõrgel ning tundke ka ise endi üle uhkust kui te kannate oma vormi käevarrel just Eesti vabariigi lippu.
Meie kõrval seisavad ka meie liitlased, kellega teenistuse ajal kindlasti kohtute. Kindlasti saate ka nendega sõpradeks. Nad on Eestis kohapeal väga olulise eesmärgiga kaitsta Eestit ja kogu NATO alliansi ning näidata et Eesti ei ole enam kunagi üksi.
Soovin teile head teenistust ning olge avatud nendele kogemustele, võttes absoluutselt kõike oma teenistusest, mida võtta annab. Nende kiirete kuude jooksul saate te õppetunde ja sõpru terveks eluks. Need on sõbrad, kaasteelised, kellega on ka hilisemas elus koos hea ja kindel käia.
Ja kui te kunagi leiate ennast metsas öösel külma vihma käes postil mõtlemas, miks ajateenistus vajalik on, siis tuletage neid sõnu endile meelde ja meenutage ka neid, kes 100 aastat tagasi andsid oma elu Vabadussõjas selle eest, et Eesti saaks olla iseseisev ja vaba. Võibolla siis see külm ei tundu enam nii käre ega vihm nii niiske.