Täna Brüsselis Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel arutati Euroopa Liidu sõjalise abi jätkumist Ukrainale Vene Föderatsiooni agressioonisõjas, sealhulgas, kuidas on edenenud suurtükimürskude saatmine Ukrainale.
Kohtumisel toonitas kaitseminister Pevkur: „Sõjalist abi Ukrainale on vaja jätkata intensiivselt nii relvastuse, laskemoona kui väljaõppega ja selleks on vaja leida võimalusi juurde, kiirendades muuhulgas märkimisväärselt kaitsehankeid. Et Ukraina suudaks Venemaa oma territooriumilt välja lükata, peab sõjaline abi olema jätkusuutlik. Euroopa Liidu kontekstis on selleks vaja kiirelt võtta vastu 8. Ukraina sõjalise abi pakett ja 3,5 miljardi euro suurune lisarahastus Euroopa Rahurahastusse.“
Miljoni mürsu algatuse kohta ütles kaitseminister Pevkur, et esimesed sammud Euroopa Liidu pikaajalisemast sõjalisest toetusest on algatusega tehtud. Ühtlasi panustab see Euroopa enda strateegilise valmisoleku kasvu laskemoona tootmise suurenemise kaudu Euroopa pinnal. „Leppisime Euroopa Liidus 5 nädalaga kokku miljoni mürsu saatmises aasta jooksul. Nüüdseks on vajalik mehhanism ka aktiveeritud, aga tempot on vaja kindlasti tõsta. Esimesest sambast, mis näeb ette olemasolevate varude saatmist, on Eesti oma osa teinud ja usume, et ka teised liikmesriigid pingutavad selle nimel. Esimese samba tulemusi saame hinnata juuli keskel, kuid lõplik pilt tuleb kokku siis, kui ka teine ja kolmas sammas tulemusi toovad,“ selgitas kaitseminister Pevkur.
Euroopa Liidu laskemoona algatuse teine sammas puudutab liikmesriikide laskemoona ühishankeid Ukrainale ja äsja avaldatud kolmanda samba ettepanekuga plaanib Euroopa Komisjon EL laskemoona- ja raketitööstuse edendamiseks eraldada 500 miljonit eurot Euroopa Liidu eelarvest, et suurendada tööstuste tootmisvõimekust, avada uusi tootmisliine, parandada tarneahelate töökindlust ja tooraine kättesaadavust.
Lisaks pingutustele kaitsetööstust elavdada Ukraina sõjalise abi kiirendamiseks ja liikmesriikide kaitsevõime suurendamiseks, on Euroopa Liit panustanud Ukraina kaitseväe väljaõppesse sõjalise abi missiooni EUMAM kaudu. „EUMAM on oma eesmärki tõhusalt täitnud – missiooni panustab üle poole liikmesriikidest ja üheskoos on eesmärk 2023. aasta lõpuks väljaõpet anda 30 000 Ukraina kaitseväelasele. Eesti jätkab väljaõppesse panustamisega ning otsib täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks,“ ütles Pevkur.
Euroopa Liidu kaitseministrid kohtusid ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et arutada Euroopa Liidu ja NATO vahelist kaitsekoostööd.
Lisainfo: [email protected]
Fotod: Kaitseministeerium | Flickr