Täna, 5. detsembril kohtusid Tallinnas Eesti ja Norra kaitseministeeriumi kantslerid Indrek Kannik, Gunnar Heloe ning mõlema ministeeriumi ekspertrühmad. Arutati kahe riigi vahelist koostööd, Eesti kaitsejõudude arengut, regionaalse julgeoleku ja NATO laienemisega seonduvaid küsimusi.
Kohtumisel tehti kokkuvõtteid senisest kaitsealasest koostööst. Pikemalt peatuti NATOga liitumise tegevuskaval (MAP) ja Eesti Kaitsejõudude Struktuuri Analüüsil.
Norra on Balti koostööprojektide Balti õhuruumi seiresüsteemi (BALTNET), Balti mereväeeskaadri (BALTRON), Balti pataljoni (BALTBAT) ja Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) aktiivseim ja konkreetseim toetaja. Järgmisel aastast vahetab Norra välja senise BALTSEA Steering Group’i eesistujamaa Soome.
BALTNET’i raames on Norra rahvusvaheline juhtriik koordineerdes toetajariikide poolset abi ning juhtides BALTNET’i tehnilist gruppi. Tähelepanuväärne on olnud Norra varustusalane toetus. Järgmisel aastal on Norral plaanis anda Eestile üle ASR-8 lennuväljaradar.
BALTRON projekti raames rajati tänu Norra toetusele Liepajasse 2001. aasta septembris tööd alustanud Balti riikide tuukritreeningukeskus, kus toimub laeva- ja miinituukrite koolitamine. Ehitusele paneb punkti 2003. aastal rajatav helikopterite maandumisplats.
BALTBAT’ile andis Norra selle aasta juunis üle üheksa raskekuulipildujat, 1999.aastal aga kümme miinipildujat koos vastava Norra-poolse instruktori väljaõppega.
BALTDEFCOL’i asutamisest alates on Norra olnud üks kooli kuuest suuremast rahastajast, samuti töötab kolledžis hetkel kaks Norra õppejõudu. Selle aasta novembris pandi kolledžis alus Norra eestvõttel loodavale NORBALTPERS projektile, mis tegeleb reservi küsimustega.
Eesti ja Norra allkirjastasid kahepoolne vastastikuse kaitsealase koostöö raamlepingu 1995. aastal. Eelmine kahe riigi delegatsioonide kohtumine oli 2000. aasta augustis Oslos, mil toimusid Eesti ja Norra poliitilis-kaitsealased läbirääkimised.