PRESSITEADE nr 41 Eestis on stabiilne toetus NATOga liitumisele

Täna, 25. aprillil toimus kaitseministeeriumi arvamusküsitluse \"Avalik arvamus ja riigikaitse\" seitsmenda etapi tulemuste tutvustamine.

Eesti julgeoleku tagamine ja liitumine NATOga kuulub Eesti Vabariigi valitsuse prioriteetide hulka. NATOga liitumise tegevuskava (MAP – Membership Action Plan) raames on Eesti võtnud vastu iga-aastase riikliku tegevusprogrammi (ANP – Annual National Programme), kus on muuhulgas võetud ka kohustus teavitada Eesti elanikkonda NATOga liitumise protsessist ning korraldada regulaarseid avaliku arvamuse küsitlusi.

Eesti kaitseministeeriumi tellimusel on ES Turu-uuringute AS alates 2000. aasta jaanuarist läbi viinud seitse avaliku arvamuse küsitlust, viimati märtsis 2002, mis keskendusid kolmele peamisele teemale:

- suhtumine NATOga liitumisse,
- suhtumine Eesti riigi kaitsmisse ning valmisolek ise riigikaitses osaleda,
- suhtumine kaitsekulutuste suurendamisse.

Küsitlus märtsis 2002 näitas, et Eestis püsib stabiilne toetus NATOga liitumisele: 65 protsenti eestlastest pooldab NATOga liitumist. Hoiakud selles küsimuses on üldiselt jäänud samale tasemele kui eelmisel sügisel: NATOga liitumist toetab 53 kõigist küsitletutest ning 60 protsenti Eesti Vabariigi kodanikest. Mitte-eestlastest Eesti kodanike seas on NATO pooldajaid 33%.

Oluliselt ei ole muutunud ka NATOga liitumise vastaste hulk – eestlastest on selle vastu 19%, mitte-eestlaste hulgas on kuue protsendi võrra suurenenud “ei oska öelda” vastanute osakaal.

Positiivse nihkena võib esile tuua informeerituse taseme paranemist. Hästi või pigem hästi informeeritute osakaal on võrreldes oktoobriküsitlusega suurenenud nelja protsendi võrra, ulatudes 35%ni kõikidest küsitletutest. See annab ka tulemuse, kus end hästi informeerituks peetavate inimeste hulgas toetab NATOga liitumist 81%. Toetus NATOga liitumisele on seotud ka vastaja arusaamadega maailmas valitseva olukorra pingelisusest ning Eesti ohustatusest

Varasemaga samal tasemel või pisut kõrgemgi on elanikkonna kaitsetahe. Enamik vastanutest (65%) on veendunud, et kallaletungi korral tuleb osutada relvastatud vastupanu ka siis, kui edulootused on väikesed. Isiklikult on valmis kaitsetegevuses osalema 66 protsenti vastanutest - seda on seitse protsenti rohkem kui oktoobris läbi viidud küsitluses. Eesti meeste hulgas väljendavad valmisolekut riiki kaitsta 80% küsitletutest.

Kui kaitsekulutuste tõstmine 2%ni SKPst on olnud kahe järjestikuse valitsuse programmiline põhimõte, siis on ka küsitluses osalenute seisukohad kaitsekulutuste suhtes püsinud suhteliselt stabiilsed. Uuringute tulemusel võib öelda, et suurem osa Eesti elanikkonnast on kiitnud heaks kaitsekulutuste tõstmise või nende hoidmise praegusel tasemel - 72%, möödunud aasta oktoobris oli see 69%. Kaitsekulutuste vähendamist on pidanud vajalikuks vaid 13% küsitluses osalenutest, mis on kaks protsenti vähem kui eelmise küsitluse ajal.

Viimase küsitluse andemetel on stabiilne ka kaitsejõudude usaldusväärsus – neid usaldab 68% vastanutest, sealhulgas 74% eestlastest.

Lisainfot küsitluste tulemuste ja NATO kohta saab välisministeeriumi kodulehelt aadressil http://www.vm.ee ja kaitseministeeriumi koduleheküljelt aadressil http://mod.gov.ee/?op=body&id=12