Eesti julgeoleku tagamine ja liitumine NATOga kuulub Eesti Vabariigi valitsuse prioriteetide hulka. NATOga liitumise tegevuskava (MAP - Membership Action Plan) raames on Eesti võtnud vastu iga- aastase riikliku tegevusprogrammi (ANP - Annual National Programme), kus on muuhulgas võetud ka kohustus teavitada Eesti elanikkonda NATOga liitumise protsessist ning korraldada regulaarseid avaliku arvamuse küsitlusi.
Kaitseministeeriumi tellimusel on alates 2000. aasta jaanuarist ES Turu-uuringute AS läbi viinud viis avaliku arvamuse küsitlust, viimati juunis 2001, mis keskendusid kolmele peamisele teemale:
1.suhtumine NATOga liitumisse,
2. suhtumine Eesti riigi kaitsmisse ning valmisolek ise riigikaitses osaleda,
3. arvamus kaitsekulutuste suurendamisest.
Küsitlus juunis 2001 näitas, et Eestis püsib stabiilne toetus NATOga liitumisele: 61 protsenti eestlastest pooldab NATOga liitumist. Teine samaaegne küsitlus (EMOR, juuni 2001) näitas, et 66 protsenti eestlastest toetab NATOga liitumist. Hoiakud selles küsimuses on üldiselt jäänud samale tasemele kui veebruaris 2001 (63 protsenti). Jätkuvalt on toetus keskmisest kõrgem nii eestlastest kui muulastest noorte seas.
Viimane küsitlus näitas, et oluliselt on kasvanud kaitsejõudude usaldusväärsus - presidendi ja piirivalve järel on kaitsejõud usaldusväärsuselt kolmandal kohal. Kaitsejõude usaldab 64 protsenti kõigist vastanutest, sealhulgas 73 protsenti eestlastest (veebruaris vastavalt 58 ja 67 protsenti).
Eesti elanike kaitsetahe on jätkuvalt kõrge: 61 protsenti kõigist vastanutest (63 protsenti eestlastest) peab relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks ka siis, kui lõpptulemus ei ole selge; 24 protsenti arvab, et seda ei tuleks teha. Isiklikult on valmis kaitsetegevuses osalema 61 protsenti vastanutest - seda on kolm protsenti rohkem kui veebruaris läbi viidud küsitluses. Eestlaste valmidus oma riiki kaitsta on kasvanud 61-lt protsendilt 67-ni sama aja jooksul.
Uuringute tulemusel võib ka öelda, et järjest suurem osa Eesti elanikkonnast on kiitnud heaks kaitsekulutuste tõstmise või nende hoidmise praegusel tasemel. Eesti on seadnud eesmärgiks tõsta kaitsekulutused 2-protsendini SKP-st 2002. aastal. Juunis 2001 toetas 68 protsenti kõigist vastanutest, sealhulgas 79 protsenti eestlastest kaitsekulutuste tõstmist või nende hoidmist praegusel tasemel (võrreldes 64 ja 72 protsendiga veebruaris 2001). Vaid 16 protsenti pidas vajalikuks kaitsekulutuste vähendamist, mis on täpselt sama näitaja kui tänavu veebruaris.