Sa oled siin

Riigikaitse arengukava 2031 suurendab iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdab kaitsevalmidust

13. Detsember 2021 - 16:02
Riigikaitse arengukava 2031 suurendab iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdab kaitsevalmidust.
Riigikaitse arengukava 2031 suurendab iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdab kaitsevalmidust.

Eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud Riigikaitse arengukava 2031 sõjaline osa loob kaudtule võimet oluliselt suurendava mitmikraketiheitjate üksuse ja suurema sõjaaja struktuuri, suurendab üksuste kaitstust, kasvatab tankitõrjevõimet ning tugevdab 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet.

Kaitseväe struktuuri lisandub regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus, samuti panustab Eesti strateegilisse ja taktikalisse luuresse, luues brigaadide juurde luurepataljonid, meresõjavõimete osas võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid.

„Uuendatud riigikaitse pikaaegse arengukava vastuvõtmine praeguses julgeolekuolukorras on märgilise tähtsusega, arvestades käimasolevat hübriidkriisi ei tohi me unustada, et konventsionaalsetel sõjalistel võimetel on ka hübriidkriisis väga selge roll,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul peab Eesti lähiaastatel veelgi enam pingutama oma sõjalise kaitse tugevdamiseks nii iseseisvalt kui liitlastega koostöös.

Vabariigi Valitsus kiitis 9. detsembril 2021 heaks Riigikaitse arengukava 2031, mille eesmärk on määrata kindlaks võimalustega kooskõlas olevad võimearendused, mis peavad tagama heidutuse ja võime reageerida vaenlase agressioonile.

„Riigikaitse arengukava tervikuna on laiapindne, mis tähendab, et sõjaline riigikaitse on osa laiemast kogu riigi tegevust hõlmavast kavast,“ lisas Laanet. Riigikaitse arengukava on realistlik ja arvestab saadaolevate ressurssidega toetades tsiviilühiskonna toimimist ja Eesti majandust.

Uue arengukava prioriteedid on järgmised:

  • Kaitsevalmiduse parendamiseks suurendame uue arengukavaga võitlejate arvu ja loome täiendreservi, samuti tõhustame maakaitset täiendavate Kaitseliidu vabatahtlike kaasamisega sõjalisse kaitsesse. Lisaks arendame mereolukorra teadlikkuse ja mereoperatsioonide juhtimisvõimet. Kasutusele võetakse mobiilsed mereseireradarid ning luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime.
  •  Väeloome tõhustamiseks suurendame üksuste kiirust, kaitstust ja tuleulatust ning arendame meresõjapidamist. Suurendame võimet mõjutada vastast kaudtulega distantsilt luues mitmikraketiheitjate üksuse. Samuti suurendame maakaitse ja brigaadide tankitõrje võimet ning hangime ühekordsed keskmaa tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele. Täiendame õhuseire- ja õhutõrjesüsteemi, hangime uut relvastust ja varustust uuendades soomusmanöövervõimet. Vastase mõjutamiseks merel arendame välja laevatõrje raketivõime ja hangime meremiinid.
  • Eelhoiatuse toimimiseks on võtmetähtsusega luurekogumis- ja sidepidamisvõime arendamise jätkamine, et tagada Eestile ja meie NATO liitlastele vajalik eelhoiatus reageerimiseks.
  • Inimvara mõistes on kaitsesüsteemi nurgakiviks reservarmee, mida luuakse ajateenistuse läbinud meestest ja naistest. 2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni ja 2030. aastaks tõstame tegevväelaste arvu 3975 inimeseni ning hoiame tegevväelaste palga konkurentsivõimelisena.
  • Jätkuvad investeeringud riigikaitse suurendamiseks. Selleks renoveeritakse Ämari lennuväli ning arendame Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskusi. Jätkame kaitseväe harjutusalade ja ladude ehitamist ning ulatuslikku valitsemisala taristu (sh Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuste) uuendamist. Lisaks rajatakse Tartusse Raadile kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.

Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro. Võimete täiendavaks loomiseks on kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi viidud kokkuhoiule ja efektiivsusele suunatud reforme (nt personaliteenuste konsolideerimine). Suur osa riigikaitsele suunatud vahenditest leiab tee Eesti majandusse.