Sa oled siin

Tallinnas ja Narvas mälestati Vabadussõjas langenuid

3. Jaanuar 2022 - 16:12
Tallinnas ja Narvas mälestati Vabadussõjas langenuid.
Tallinnas ja Narvas mälestati Vabadussõjas langenuid.

Täna Tallinnas Vabaduse väljakul ja Narvas Peetri platsil peetud tseremooniatel mälestati Vabadussõjas langenuid ning tähistati 102 aasta möödumist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahu möödumisest. Kaitseminister Kalle Laanet asetas Tallinnas peetud tseremoonial pärja „Eesti rahvalt“ Vabadussõja võidusamba jalamile.

Kaitseminister ütles, et nii võidusamba ees kui ka igas Eestimaa nurgas mälestame tuhandeid Vabadussõjas langenud, kadunud ja vigastatud kangelasi, kes andsid Eesti eest oma kallima vara – oma elu ja tervise.

„Iga sõda toob kannatusi, purustusi ja leina, kuid lõpeb kunagi rahuga. Inimesed saavad elada väärikalt ja töötada viljakalt üksnes rahu tingimustes. Eesti ei pea enam üksi seisma enda eest. Meil on tugevad liitlased, kellega koos me kaitseme ning hoiame teineteist, kuid rahu ei ole ikkagi iseenesestmõistetav. Seda tuleb hoida ja kindlustada iga päev,“ tõdes Laanet.

Kaitseminister lisas, et meie mandri ja alliansi julgeolek on tegelikult reaalses ohus. „Euroopa Liidu idanaaber ei soovi ise elada ega lasta teistel elada rahus ja demokraatias. Mõned teised maad on tema jaoks pelgalt vallutamisväärt territooriumid, mitte iseseisvad riigid, mille rahvastel on oma keel ja kultuur ning võõrandamatu õigus valida oma arengusuunda ja sellest lähtuvalt oma partnereid,“ märkis Laanet.

Vabadussõjas võidelnuid mälestati täna ka Narvas Peetri platsil, kus osales kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. „Omariikluse eest tuli ennastsalgavalt võidelda. Üle 13 kuu kestnud Vabadussõjas langes Eesti poolel mitu tuhat võitlejat, ka täiesti süütuid tsiviilelanikke, keda me mälestame tänasel tseremoonial,“ lausus Salm. „Vabadus võideti kätte raske võitluse ja inimohvritega.“

Vabadussõja võidusamba jalamile asetasid pärjad ka kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad. Kaitseliidu ning Eesti Kaitseväe esindajad asetavad täna pärjad ning süütavad küünlad kõikjal üle Eesti paiknevate Vabadussõja mälestusmärkide juures.

Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. detsembril 1919. Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30.

1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus ligi 6000 sõdurit.

Fotod: Tseremoonia Tallinnas Vabaduse väljakul

Tseremoonia Narvas Peetri platsil

Lisainfo: [email protected]