Sa oled siin

Valitsus investeerib Eesti julgeoleku suurendamisse täiendavalt üle 380 miljoni euro

20. Jaanuar 2022 - 14:52
Valitsus investeerib Eesti julgeoleku suurendamisse täiendavalt üle 380 miljoni euro. Foto: Riigikantselei
Valitsus investeerib Eesti julgeoleku suurendamisse täiendavalt üle 380 miljoni euro. Foto: Riigikantselei

Euroopas järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu otsustas valitsus suurendada Eesti otsest kaitsevõimet ja investeerib lähiaastatel laiapindsesse riigikaitsesse täiendavalt üle 380 miljoni euro. Selle rahastuga suureneb riigi reageerimiskiirus nii sõjaliste kui hübriidohtude korral.

„Julgeolekukeskkond on järsult halvenenud ja Euroopas on viimase 30 aasta suurim julgeolekukriis,“ tõdes peaminister Kaja Kallas. „Eesti ei ole täna otseses sõjalises ohus, kuid Venemaa ähvardavad nõudmised ja käitumine Ukraina piirialadel on tõsine ohumärk kõigile. Tänavune kaitse-eelarve on ajalooliselt Eesti suurim, moodustades 2,3 protsenti SKP-st, kuid et pinged meie piirkonnas on kasvanud erakordselt suureks, pidasime valitsusega üksmeelselt vajalikuks suunata laia riigikaitsesse lähiaastatel erakorraliselt täiendavalt üle 380 miljoni euro, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu.“ Peaminister rõhutas, et valitsuse julgeolekualased otsused on märgilise tähendusega: „Need sammud on signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut tõsiselt ja oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks.“

Kokku lepitud summadest 340 miljonit eurot on planeeritud Eesti otsese kaitsevõime parandamiseks suurendades kaitseväe varustatust. Üle 40 miljoni euro suunab valitsus mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Rohkem kui 32 miljonit eurot kulub sellest siseministeeriumi valitsemisala investeeringuteks, millega kasvab suutlikkus ohtu tuvastada ja sellele reageerida, tugevneb piirivalve ja elanikkonnakaitse ning vaatlusvõime, samuti evakuatsiooni läbiviimise ja massilise ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise võime. Lisaks paraneb välisteenistuse turvalise side lahendus, mis on kriisi korral hädavajalik ja riigi suutlikkus teavitada kriisi oludes elanikkonda.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on regiooni järjest halvenevas julgeolekuolukorras oluline tõsta meie heidutus- ja kaitsevõimet. „Valmiduse tugevdamine on täna meie oluline ülesanne. Lisavahenditega täiendame laskemoona varusid kogu Eesti Kaitseväe relvastuse jaoks ning tugevdame veelgi eelhoiatust,“ ütles kaitseminister. Laanet rõhutas, et varude täiendamine on eriti oluline just kujunenud julgeolekuolukorras, kus nõudlus võib tõusta ning eesmärk on planeeritud hangetega jõuda lepingusse paari kuu jooksul.

Siseminister Kristian Jaani sõnul kinnistab sisekaitse toetamine riigikaitse arengukava. See tähendab, et edaspidi pühendame senisest enam tähelepanu ka mittesõjalistele võimearendustele. „See ongi laiapindne riigikaitse. Nii sõjaline kui ka mittesõjaline osa moodustab ühise heidutuse ja kaitsevalmiduse,“ märkis siseminister. „Lisarahastusega saame jätkata oma võimekuste arendamist. Meie eesmärk on ohule võimalikult varakult jälile saada, ennetada ja vajadusel tõrjuda Eesti põhiseaduslikku korda ja iseseisvust ähvardavaid ohte ning vältida võimalike sündmuste eskaleerumist.“

Välisminister Eva-Maria Liimets selgitas, et välisteenistuse turvalise side lahenduse parandamine on kriisi korral hädavajalik. „Välisministeeriumi lisaraha on praeguses keerulises julgeolekuolukorras vajalik ennekõike ministeeriumi infoturbe jaoks ja välisesindustega turvalise sidepidamise tagamiseks. Meil tuleb välisministeeriumis tagada kiirendatud korras vastavus kõige uuematele infoturbe nõuetele ning on oluline, et meie kõige tähtsamate julgeolekupartnerite juures NATOs ja ELis oleks võimalik teavet töödelda ning infot edastada tõrkekindlalt, järjepidevalt ja kooskõlas kõige paremate julgeolekunõuetega.