Tihe ja usaldusväärne koostöö liitlastega on Eesti julgeoleku oluline nurgakivi.
USA poliitiline ja sõjaline roll Läänemere regiooni julgeolekus on ülimalt tähtis ning Eesti on kaitsevaldkonnas aastaid USA-ga väga tihedaid ja mitmekülgseid kahepoolseid suhteid edendanud. Hea partnerlus USA-ga tugevdab nii Eesti iseseisvat kaitset kui laiemat heidutus- ja kaitsevõimet NATO idatiival.
Eesti-USA kahepoolne koostöö hõlmab USA sõjalist kohalolekut Eestis, ühist sõjalist väljaõpet, osalemist rahvusvahelistel missioonidel, ühiseid projekte küberkaitse ning võimearenduse vallas, erivägede koostööd ja palju muud. USA on viimastel aastatel regulaarselt Balti regioonis korraldanud suuremahulisi õppusi, nagu maavägedele suunatud Saber Strike ja merevägede õppus BALTOPS. Ühisõppustel osalemine suurendab liitlasvägede koostoimimisvõimet nii kriisi- kui ka sõjaaja tingimustes ja saadab tugeva heidutussõnumi. Küberkaitse ning sellega seonduvad teemad nagu 5G tehnoloogiate turvalisus on samuti Eesti ja USA koostöös üha olulisemal kohal.
2023. aasta detsembris allkirjastati Eesti-USA lähiaastate kaitsekoostöö kokkulepe aastateks 2024–2028. Koostöövaldkondade seas on tähtsal kohal USA sõjaline kohalolek Eestis ning USA panus Eesti diviisi arendamisse, küberkaitsekoostöö kui ka Balti riikide ühine võimearendus.
USA on Eesti iseseisva kaitsevõime arendamisse tugevalt panustanud. 2026. aastal kirjutas USA Kongress esmakordselt USA seadusesse kaitsealase abi osutamise Eestile, Lätile ja Leedule Balti julgeolekuinitsiatiivi raames (Baltic Security Initiative), kogusummas 200 miljonit dollarit kolme Balti riigi peale.
Aastatel 2022–2025 eraldas USA Eestile kokku üle poole miljardi dollari kaitsealast abi, tänu millele on Eestil olnud võimalik kiiremini arendada iseseisvat süvalöögivõimet, osta laskemoona ja hankida sidesüsteeme. Paljude muude projektide hulgas on varasemalt USA investeeringute toel oluliselt ajakohastatud näiteks Ämari lennubaasi taristut, kus liitlaste hävitajad viivad läbi Balti õhuturvet.
Eesti ja USA üksused on koos osalenud erinevatel välismissioonidel nii Iraagis kui ka Afganistanis. Kaitseliidul on oma USA partnerite – eelkõige Marylandi osariigi rahvuskaardiga (Maryland National Guard) – väga tihe ja mitmetahuline koostöö, mis ulatub tagasi Eesti taasiseseisvumisaja algusaastatesse.
Eestis asuvatest kaitsevaldkonna organisatsioonidest panustab USA NATO küberkaitsekoostöö keskusesse, Eesti NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit) ja ka Tartus tegutsevasse Balti Kaitsekolledžisse.
Väga lähedased ja pikaajalised kahepoolsed poliitilised ning sõjalised sidemed Eesti ja Ühendkuningriigi (UK) vahel põhinevad vahetul sõjalisel koostööl Afganistanis, kus meie kaitseväelased teenisid UK pataljoni koosseisus kokku kaheksa aastat (2006–2014) ning koostöö jätkus uuesti 2018. aastal.
UK on üks meie lähedasemaid liitlaseid NATO-s ning panustab kõige rohkem otseselt Eesti julgeolekusse. Nii on UK alates 2017. aasta kevadest Eestis paikneva NATO lahingugrupi raamriigiks. Britid panustavad lahingugruppi ühe mehhaniseeritud jalaväepataljoniga, mille koosseisus on kokku u 700 sõdurit. Lisaks on UK alates 2023. aastast Eesti tugevduseks määratud FLF (Forward Land Forces) brigaadi raamriik. Tugevdusbrigaadi rolli täidab alaliselt kõrges valmiduses UKs paiknev 4. kergjalaväebrigaad.
Eesti kuulub ka UK juhitud Ühendekspeditsiooniväkke JEF (Joint Expeditionary Force), mis annab võimaluse koostööks poliitilisel, strateegilisel, operatsioonilisel kui ka taktikalisel tasandil. Lisaks on Eesti aktiivne osaline UK ja Prantsusmaa juhitava Ukraina tahtekoalitsiooni tegevuses.
UK on palju kordi panustanud NATO Balti õhuturbesse ning aastate vältel on oluliselt kasvanud brittide osalus Eestis ja lähiregioonis toimuvatel sõjalistel õppustel. Muuhulgas on arvestatav roll JEF-i sõjalistel õppustel.
Eesti ja UK teevad tihedat koostööd NATO 2021. aasta tippkohtumisel loodud tsiviil-militaar innovatsiooni initsiatiivi DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) ja NATO innovatsioonifondi (NIF) raames. Eesmärk on toetada NATO ja liitlaste innovatsioonivõimet, võimaldada paremat iduettevõtete kaasamist vastavalt Alliansi vajadustele tehnoloogiate arendamisel ning kaitsta tehnoloogiaid kapitali kontrolli abil. DIANA raames luuakse NATO-ülene iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali andmebaas.
2025. aasta kevadel toimunud õppuse SIIL raames harjutati UK 4. kergjalaväebrigaadi siirmist, mille käigus saabus UK-st Eestisse 48 tunniga üle 3000 sõjaväelase. Õppuse käigus kasutati tehnika ja isikkoosseisu liigutamiseks nii maa-, mere- kui õhutransporti ning selle käigus omandasid UK ja Eesti kaitseväelased väärtuslikke kogemusi operatsioonilisest keskkonnast, erinevate transpordimeetodite kasutamise võimalustest ning usutava heidutuse ja logistika vahelisest seosest.
2024. aasta suvel, pärast kriitilise merealuse taristu lõhkumist, toimus Läänemerel UK juhitud JEF-i õppus Nordic Warden, mille käigus näitas JEF oma kohalolu, heidutamaks Venemaa Föderatsiooni varilaevastiku tegevust Läänemerel.
Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö on tihe nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostööformaatides. Vahetut sõjalist koostööd on Prantsusmaaga tehtud operatsiooni Barkhane raames Malis. Eesti liitus Prantsusmaa juhitud operatsiooniga 2018. aastal ja panustas järjepidevalt 50-liikmelise kontingendiga. 2020. aastal kahekordistas Eesti oma panust Barkhane operatsioonil: lisaks jalaväerühmale lähetati Malisse erioperatsioonide sihtüksuse Takuba raames erioperatsioonide üksused, kelle peamine ülesanne oli tegeleda Mali üksuste väljaõpetamisega. 2022. aastal teatasid Takuba liitlased oma otsusest operatsiooni Barkhane ja selle sihtüksuse Takuba tegevus Malis lõpetada.
Prantsusmaa on väga lähedane koostööpartner ka küberkaitses, kus vahetatakse tehnilist infot ja osaletakse teineteise õppustel.
Eesti jaoks on väga oluline, et Prantsusmaa osaleb NATO ettenihutatud kohalolekus (enhanced Forward Presence, eFP, nüüd Forward Land Forces, FLF) NATO idatiival. Prantsusmaa tankidega varustatud kompanii panustas Eesti eFP-sse juba 2017. ja 2019. aastal ning naasis Tapa baasi pidevalt 2021. aastal. Lisaks panustab Prantsusmaa pataljoni-suuruse üksusega ka UK-s paikenva kõrges valmiduses tugevdusbrigaadi koosseisu. Prantsusmaa on panustanud NATO Balti õhuturbemissiooni Ämari lennubaasist 2018., 2020. ja 2022. aastal ning lisaks korduvalt ka Šiauliai baasist Leedus.
2018. aastal kutsuti Eesti ainsa Kesk ja Ida-Euroopa riigina liituma president Macroni algatatud Euroopa valmidusalgatusega (European Intervention Initiative, EI2), mille raames toimuvad regulaarsed poliitilised ja sõjalised konsultatsioonid. Eesti ja Prantsusmaa tegid koostööd ka EL-i ja ÜRO operatsioonide raames Malis: EL väljaõppemissioonil EUTM, tsiviilmissioonil EUCAP Sahel Mali ja ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA; aga samuti ISILi-vastases rahvusvahelises sõjalises operatsioonis Iraagis (Inherent Resolve).
Balti riikide kaitsekoostöö on sügavam ja laiahaardelisem kui kunagi varem ja hõlmab sisuliselt kõiki riigikaitse valdkondi ning väeliike.
Balti riikide (3B) kaitsekoostöö väljapaistvaimad koostööformaadid on Balti kaitsekolledž (BALTDEFCOL), NATO Balti õhuturve (BAP), õhuseirevõrgustik BALTNET ja ühine osalus õppustel. Väga oluline on ka koostöö ühiste huvide kaitsmisel NATO raames ning liitlaste kohalolekuga seonduvas. Üha enam tegeletakse koostöövõimaluste otsimisega kriisivalmiduse tugevdamise, võimearenduse, sõjalise liikuvuse ja ühishangete valdkonnas.
Tartus paiknev Balti Kaitsekolledž loodi aastal 1998. aastal Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise lepinguga selleks, et anda Balti riikidele ning meie liitlas- ning partnerriikide ohvitseridele NATO standarditele vastavat ingliskeelset haridust. Balti Kaitsekolledži pakub ingliskeelset rahvusvaheliselt tunnustatud sõjalise kõrghariduse kolmanda ja neljanda astme õpet.
Integreeritud õhuseiresüsteemi BALTNET abil tagatakse Balti õhuruumi julgeolekut ühiselt kolmest juhtimiskeskusest – Tallinnast, Lielvārdest Lätis ja Karmėlavast Leedus. Neist jälgitakse pidevalt kõigi kolme riigi õhuruumi, edastatakse õhupilt NATO süsteemidesse ja sihitatakse NATO õhuturvet tegevaid liitlasriikide hävitajaid.
NATO Balti õhuturbe missiooni (Baltic Air Policing) viiakse läbi alates 2004. aastast, mil liitlased alustasid kolme- kuni neljakuuliste rotatsioonide kaupa Balti õhuturbesse panustamist, tuues Leedus paiknevasse Šiauliai lennubaasi oma hävitajad. Pärast Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas 2014. aasta veebruaris otsustati 2014. a aprillis Balti õhuturvet tugevdada ning võtta teise lennubaasina kasutusele Ämari. Balti riikide õhuruumi valvavad tavapäraselt kokku kaheksa liitlaste hävitajat (neli Ämaris ja neli Šiauliais).
Juba aastaid osalevad Balti riigid märkimisväärsete üksustega üksteise suurematel rahvuslikel õppustel nagu Kevadtorm ja SIIL Eestis, Namejs Lätis ja Iron Wolf Leedus, samuti toimub regioonis hulgaliselt liitlaste poolt koordineeritavaid ühisõppusi.
Eesti ja Ukraina tugev partnerlus põhineb ühistele väärtushinnangutele ning arusaamale vabaduse hinnast. Alates Venemaa Föderatsiooni täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruaril on Eesti ja Ukraina vahel kujunenud eriline side. Eesti inimesed elavad sügavalt kaasa agressori põhjustatud Ukraina rahva kannatustele ning toetavad Ukrainat nii sõnades kui tegudes. Samal ajal on ukrainlaste vaprus, vastupanuvõime ja leidlikkus eestlasi inspireerinud ning kinnitanud usku, et vabadust saab edukalt kaitsta ka keerulistes oludes.
Rahvaste vaheline toetus ja vastastikune lugupidamine on väljendunud ka praktilises ja tihedas kaitsekoostöös, mis hõlmab ministeeriume, allasutusi, kaitsevägesid ja vabatahtlikke organisatsioone. Eesti oli esimeste seas, kes andis Ukrainale sõjalist abi juba enne 2022. aasta 24. veebruari, saates Ukrainale Javelini tankitõrjeraketisüsteemi rakette. Alates täiemahulise sõja algusest on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi üle 800 miljoni euro eest ehk ligikaudu 2% SKT-st, millega Eesti paigutub elanikkonna suhtarvult maailmas etteotsa.
Lisaks Javelini tankitõrjeraketisüsteemi rakettidele on Eesti annetanud haubitsaid, suurtüki- ja miinipildujamoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid maismaa- ja veesõidukeid, tuukrivarustust, mereväevorme, vaatlusseadmeid, sihikuid, side- ja infotehnoloogiavarustust, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm) ja kuivtoidupakke. Koostöös Saksamaa, Madalmaade ja Norraga on Eesti Ukrainale annetanud kolm välihaiglat ja meditsiinitarbeid. Ühes materiaalse abiga on Eesti instruktorid alates täiemahulise sõja algusest andnud sõjalist väljaõpet ligikaudu 2000 Ukraina kaitseväelasele, panustades seeläbi otseselt Ukraina kaitsevõime tugevdamisse.
Eesti kaasjuhib koos Luksemburgiga ka Ukraina kaitse kontaktgrupi (Ramsteini grupp) IT-koalitsiooni. Võimekoalitsiooni eesmärk on aidata kaasa Ukraina lahinguvõime tõstmisele ning toetada Ukraina kaitseministeeriumi ja relvajõudude turvalise ning NATO standarditele vastava IKT taristu loomist. IT-koalitsiooniga on tänaseks liitunud 18 riiki, kes on kokku panustanud üle 1,3 miljardi rahalist ja materiaalset abi, keskendudes Ukraina jaoks kriitilistele IKT-vahenditele nagu andmekeskused, võrguseadmed, satelliit- ja taktikalise side vahendid ja lõppkasutaja seadmed.
Kasvava tähtsusega on ka Eesti ja Ukraina kaitsetööstuskoostöö. Mõlemas riigis tegutsevad innovaatilised kaitsetööstusettevõtted, kes arendavad kaasaegseid ja kõrgetasemelisi lahendusi alates mehitamata süsteemidest ja sidevahenditest kuni küberkaitse ning lahinguvälja tehnoloogiateni. Eesti ja Ukraina ettevõtete vahel on juba kujunenud tihedad kontaktid ning üha enam nähakse võimalusi ühisprojektideks, tehnoloogiasiirdeks ja tootmisalaseks koostööks. Koostöö kaitsetööstuses ei panusta üksnes Ukraina kaitsevõime tugevdamisse käimasolevas sõjas, vaid aitab kaasa ka Eesti kaitsetööstuse arengule ja tugevdab seeläbi riigi kaitsevõimet.
Poola on Eesti jaoks väga oluline regionaalne liitlane, kellega kahepoolne kaitsekoostöö on viimastel aastatel pidevalt tihenenud. Balti riigid ja Poola pingutavad, et tugevdada NATO kollektiivkaitset, mh osaledes ühistel õppustel ja suurendades koostegutsemisvõimet. Poola on aastaid suurelt panustanud õppustesse Kevadtorm ja SIIL. Näiteks on Poola üksused harjutamise eesmärgil endaga Eestisse õppusele kaasa toonud rannakaitsepatarei.
Poola on 13 korral panustanud NATO Balti õhuturbe missiooni, millest kahel korral (2020, 2023) on õhuturvet tehtud Ämari lennubaasist. Poola osaleb aktiivselt NATO küberkaitsekoostöö keskuse ja NFIU töös ning lähetab õppejõude ja õppureid Balti Kaitsekolledžisse Tartus. NATO väestruktuuri väga olulise osana asub Poolas Szczecinis Kirdekorpuse staap (HQ Multinational Corps Northeast), kus töötavad ka Eesti ohvitserid.
Kahe riigi kaitseväelaste solidaarsust ja koostegutsemisvõimet tugevdas 2021. aastal veelgi Eesti kiire abi Poolale, kes võitles Valgevene põhjustatud hübriidkriisi tagajärgedega piiril. Samuti on Eesti hankinud Poolalt erinevaid relvasüsteeme, näiteks lühimaa õhutõrjesüsteeme PIORUN.
Eestil on traditsiooniliselt tihe kaitsekoostöö Põhjamaadega – Taani, Soome, Rootsi ja Norraga. Seejuures on oluline, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on avanud veelgi laiemad võimalused regionaalseks sõjaliseks koostööks. Näiteks vahetame Läänemere julgeoleku tugevdamiseks Soome ja Rootsiga õhu- ja mereseirepilti.
Taani
Taani ja Eesti kahepoolne kaitsekoostöö põhineb tugevatel kontaktidel ja pikaajalistel traditsioonidel. 1990ndatel aastatel oli Taani Eesti kaitseinstitutsioonide arengu üks peamisi toetajaid ja mentoreid. Taani on korduvalt panustanud ka Balti õhuturbemissiooni, viies muulhulgas läbi esimese õhuturberotatsiooni Ämarist aastal 2014. Praeguseks on Taani peamine panus meie piirkonna kaitsesse Lätis paiknev pataljon ning juhtroll samuti lõunanaabrite juures asuvas NATO Põhjadiviisis (Multinational Division North).
Soome
Soome ja Eesti vaheline kaitsekoostöö on väga tihe nii sõjalisel kui kaitsepoliitilisel tasandil. Soomlastega osaletakse vastastikku suurematel õppustel (soomlased meie Kevadtormil ja SIIL-il, eestlased CV90-tega Soome õppusel Arrow). Paljud Eesti ohvitserid on osa oma sõjaväelisest haridusest omandanud Soomes.
Soome on meile väärtuslik partner hangete vallas. Koos on läbi viidud mitu edukat ühishanget, kus Soome kui suurema partneriga kaasudes on soetatud varustus märkimisväärselt soodsama hinnaga. Ühiselt on hangitud näiteks radarisüsteeme, samuti liikursuurtükke K9. Sarnase varustuse hankimine võimaldab tihedat koostööd ka hoolduse ja väljaõppe vallas. Viimane suurem hankekoostöö projekt on Soomest meremiinide hankimine 2021. aastal.
Soome on oluline partner ka võimearendusprojektide raames, sealhulgas erialase ekspertiisi vahetamisel (nt soomusmanöövervõime, keskmaa õhutõrje ja rasketehnika hooldus). Eriti aktuaalseks on koostöö muutunud seoses CV90 kasutuselevõtuga Eestis (ka Soome kasutab CV90), samuti K9-tega seonduvalt. Eesti ja Soome osalevad koos ka EL-i kaitsekoostöö PESCO ühises mehitamata maismaasõidukite (iMUGS) projektis.
Rootsi
Eesti kahe- ja mitmepoolne kaitsekoostöö Rootsiga on olnud tihe alates Eesti taasiseseisvumisest, ent on veelgi kasvanud viimastel aastatel peale Rootsi liitumist NATO-ga. Ühised liitlassuhted NATO raamistikus pakuvad suuremaid võimalusi kaitsekoostöö arendamiseks ning olemuslikult suurendas Rootsi (ja Soome) liitumine NATO-ga nii Läänemere piirkonna kui kogu Atlandi-ülest julgeolekut. Rootsi panus Lätis Multinational Brigade Latvia koosseisus ja Rootsi roll raamriigina Soome loodavas FLF üksuses näitab, et Rootsi võtab oma uusi kohutusi kui NATO liitlasena tõsiselt.
Eesti ja Rootsi eksperdid kohtuvad regulaarselt, et leida uusi ühishangete projekte. Koostöö areneb ka õppuste vallas: Kaitseliit on osalenud rootslaste suurõppusel Aurora, samuti oleme Aurora raames Rootsi hävitajaid võõrustanud Ämari lennubaasis. Rootslased on omakorda osalenud meie õppusel SIIL meditsiinitoetusmeeskonnaga. Kasvab partnerlus Kaitseliidu ning Rootsi Kodukaitse vahel, eriti tihedat koostööd teevad Kaitseliidu Saaremaa malev ning Rootsi kodukaitse Gotlandi üksus. Koostöö potentsiaal on tugev ka kahe riigi merevägede vahel.
Norra
Norra on Eestile oluline liitlasriik nii NATO-s kui Põhjala regioonis. Norra on aidanud Eestil välja töötada liitlasvägede vastuvõtmise ja toetamise süsteemi. Samuti teevad riigid tihedat koostööd hangete osas. Viimaste aastate olulisemaks kahepoolseks projektiks oli CV90 jalaväe lahingumasinate kerede hange. 2018. aastal sõlmiti hangete ning teadus- ja arendustegevuste koostöö kokkulepe. Koostööd teevad ka Kaitseliit ja Norra kodukaitse.
NB8 raamistik
Lisaks kahepoolsele koostööle seob meid Põhjamaadega ka Põhjala-Balti kaitsekoostöö ehk NB8 raamistik. Praktiline näide NB8 koostööst on Norra juhtimisel algatatud Põhja- ja Baltimaade ning Poola ühine initsiatiiv Legio, mille peamine eesmärk on toetada Ukrainat. Legio raames antakse Ukrainale materiaalset abi (relvastus, varustus) kui ka sõjalist väljaõpet Ukraina relvajõududele. Lisaks aitab Legio hoida Ukraina elanikkonna kindlustunnet ja moraali ning saadab Venemaa Föderatsioonile selge sõnumi liitlaste ühtsusest ja pikaajalisest pühendumusest Ukraina toetamisele. Eesti liitus väljaõppemissiooniga 2025. aastal ning jätkab panustamist 2026. aastal nii väljaõppe planeerimisel kui ka instruktoritega. See annab Eestile mitmekülgset ja väärtuslikku kogemust. Rahvusvaheline koostöö parandab meie instruktorite õpetamisoskust, Ukraina rindekogemusega mentorid toovad lahinguõppetunnid vahetult väljaõppesse ning aitab arendada Eesti enda väljaõppesüsteemi.
Nelja Põhjamaaga tehakse koostööd ka mitmete teiste regionaalsete koostööformaatide raames, näiteks Põhjala Grupis ja UK juhitava ühendekspeditsiooniväe (JEF) raamistikus. Samuti on need riigid Tallinnas paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskuse liikmed. Põhjala riigid on aidanud üles ehitada Balti Kaitsekolledžit ning saadavad õppeasutusse tänini oma õppureid ning õppejõude.
Eestil on viimastel aastatel tihenenud kaitsekoostöö ka lõunapoolsete riikidega.
Hispaania
Hispaania on korduvalt panustanud NATO Balti õhuturbesse nii Ämaris (2015, 2017, 2023) kui Šiauliais. Samuti on Hispaania kahel korral siirnud Eestisse oma õhukaitsesüsteemi NASAMS (2023, 2024). Koostööd tehakse ka väljaõppes, õppustel ja välisoperatsioonide raames. Eesti kaitseväelased osalevad regulaarselt Hispaanias õhuväe sihitajate kursustel. Hispaaniaga on koostööd tehtud ka Iraagis NATO väljaõppeprogrammis (NTCB-I) ja Vahemerel operatsioonil EUNAVFOR MED Sophia.
Itaalia
Itaalia on panustanud Balti riikide õhuturbesse nii Ämarist kui ka Šiauliaist. Ämaris oli Itaalia õhuväe üksus olnud neli korda, viimati 2025 sügisest kuni 2026 kevadeni, mil itaallased tõid esmakordselt kaasa õhutõrjesüsteemi SAMP-T.
NATO ettenihutatud kohaloleku raames panustab Itaalia Lätis, kus juhtriigiks on Kanada. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses on Itaalia esindatud alates 2008. aastast. Itaalia on üks keskuse asutajaliikmetest ja on seni keskusesse lähetanud kaks inimest.
Ühendekspeditsioonivägi (JEF – Joint Expeditionary Force) on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid osad formaadi liikmesriigid.
JEF-i fookuses on julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla esimene reageerija konflikti korral Põhja-Euroopas ja kitsamalt Balti riikides. Seega on oluline partnerriikide vahel koostegutsemisvõime suurendamine ja tõhustamine ning tihe koostöö NATO-ga. JEF-i kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppuste regulaarne korraldamine. Heaks näide on JEF-i suurõppus Tarassis 2025, mis erinevates etappides hõlmas piirkonda Kaug-Põhjast kuni Eesti rannikuni.
JEF-i liikmesriigid on Ühendkuningriik, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Holland.
2018. aastal kutsuti Eesti ainsa Kesk ja Ida-Euroopa riigina liituma president Macroni algatatud Euroopa valmidusalgatusega (European Intervention Initiative, EI2). Kaheksast asutajaliikmest on kasvatud 13 liikmeni: Prantsusmaa, Saksamaa, UK, Belgia, Holland, Taani, Portugal, Hispaania, Soome, Itaalia, Rootsi, Norra ja Eesti.
EI2 eesmärk on tuua kokku sarnaselt mõtlevad Euroopa riigid, kes jagavad ühist arusaama Euroopat ähvardavatest julgeolekuohtudest, omavad sarnaseid strateegilisi huvisid ning poliitilis-sõjalist kultuuri. Tegu on riikidega, kel on poliitiline tahe, kiire otsustuskindlus ning sõjaline võime viia üheskoos läbi rahvusvahelisi missioone ja sõjalisi operatsioone maailma eri piirkondades.
EI2 raames jagavad liitunud riigid omavahel infot Euroopat ohustavatest ohtudest, jälgivad julgeolekupoliitilisi arenguid, ning teevad nende osas vajalikke poliitilise ja sõjalise tasandi ettevalmistusi, sh mõeldes läbi erinevad tegevusstsenaariumid ning viies läbi ettevaatavat planeerimist.
EI2 geograafiline fookus on lai, koostöö raames käsitletakse Euroopat ohustavaid ohte alates Vahemere ja Aafrika piirkonnast, Lähis-Idast, Euroopa idapiirist kuni terrorismiohu ja looduskatastroofideni välja. EI2 on valmis toetama NATO, EL ja ÜRO tegevust esmase reageerimisjõuna ning nende otsustusprotsesside ja väeloome läbiviimise kiirendajana.
ÜRO üheks oluliseks rahu ja stabiilsuse tagamise vahendiks on rahuvalvemissioonid. Hetkel on ÜRO-l 13 rahuvalvemissiooni, millest pooled on Aafrikas. Nendes on tegevad üle 100 000 rahuvalvaja – sõdurid, politseinikud ja tsiviilisikud – kokku rohkem kui 120 riigist. Eesti osaleb ÜRO missioonidel MINUSMA Malis, UNIFIL Liibanonis ja UNTSO Lähis-Idas kokku kuue rahuvalvajaga.
Eesti seisab ÜRO rahuvalvepoliitika kujundamisel selle eest, et tsiviilelanikkond, eriti naised ja lapsed, oleks kaitstud ja rahuvalvajate endi julgeolek paremini kindlustatud. Eesti oli aastatel 2020–2021 ÜRO julgeolekunõukogu valitud liige, mis andis ainulaadse võimaluse panustada tavapärasest aktiivsemalt rahvusvaheliste julgeolekuküsimuste lahendamisse.
Viimati uuendatud 29.03.2026
