Kaitsealane abi

Eesti kaitsealase abi prioriteetriik on Ukraina

Eesti oli esimeste seas, kes andis Ukrainale sõjalist abi juba enne Venemaa Föderatsiooni täiemahulist sõjalist sissetungi 2022. aasta 24. veebruaril, saates Ukrainale Javelini tankitõrjeraketisüsteemi rakette. Alates täiemahulise sõja algusest on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi üle 800 miljoni euro eest ehk ligikaudu 2% SKT-st, millega Eesti paigutub elanikkonna suhtarvult maailmas etteotsa.

Lisaks Javelini tankitõrjeraketisüsteemi rakettidele on Eesti annetanud haubitsaid, suurtüki- ja miinipildujamoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid maismaa- ja veesõidukeid, tuukrivarustust, mereväevorme, vaatlusseadmeid, sihikuid, side- ja infotehnoloogiavarustust, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm) ja kuivtoidupakke. Koostöös Saksamaa, Madalmaade ja Norraga on Eesti Ukrainale annetanud kolm välihaiglat ja meditsiinitarbeid. Ühes materiaalse abiga on Eesti instruktorid alates täiemahulise sõja algusest andnud sõjalist väljaõpet ligikaudu 2000 Ukraina kaitseväelasele, panustades seeläbi otseselt Ukraina kaitsevõime tugevdamisse.

Eesti kaasjuhib koos Luksemburgiga ka Ukraina kaitse kontaktgrupi (Ramsteini grupp) IT-koalitsiooni. Võimekoalitsiooni eesmärk on aidata kaasa Ukraina lahinguvõime tõstmisele ning toetada Ukraina kaitseministeeriumi ja relvajõudude turvalise ning NATO standarditele vastava IKT taristu loomist. IT-koalitsiooniga on tänaseks liitunud 18 riiki, kes on kokku panustanud   üle 1,3 miljardi rahalist ja materiaalset abi, keskendudes Ukraina jaoks kriitilistele IKT-vahenditele nagu andmekeskused, võrguseadmed, satelliit- ja taktikalise side vahendid ja lõppkasutaja seadmed.

Kaitsealane abi Moldovale

Eesti annab kaitsealast abi ka Moldovale. Moldova julgeoleku- ja kaitsekoostöös on keskne roll Euroopa Rahurahastul (EPF), mille kaudu on alates 2021. aastast üles ehitatud Moldovale mõeldud abimeetmete pakett, hõlmates nii varustust, taristut kui ka väljaõpet. Toetus on suunatud eelkõige Moldova kaitseväe võimekuse tõstmisele, sealhulgas õhutõrje, logistikavõime ja esmase lahinguvalmiduse parandamisele. Alates 2022. aastast on olnud mitme Moldova EPF meetme põhirakendajaks kaitseministeerium ja riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK).

Oskusteabe jagamine

Eesti jagab kaitsealase abi sihtriikidele ka oskusteavet, mis toetab kaitsereforme, NATO integratsiooniprotsesse, riikide küberkaitse võimet ja ka meditsiinilist rehabilitsatsiooni. Selleks korraldatakse erinevaid nõustamisvisiite ja kursuseid nii Eestis kui ka sihtriikides. Lisaks toetab Eesti nende riikide tegevväelaste ja tsiviilteenistujate õpinguid Balti Kaitsekolledžis.

Peale kahepoolsete tegevuste kasutab Eesti abikäepoliitika teostamiseks rahvusvahelisi koostööformaate ja programme, eelkõige NATO algatusi partnerriikide toetamiseks, ning võimalusel koordineerib oma abistamistegevust koos teiste doonoritega (nt Nordic-Baltic Assistance Programme – NBAP).

Samuti toetab Eesti julgeolekusektori reforme nõustava Genfi julgeolekupoliitika keskuse (Geneva Centre for Security Policy – GCSP) tööd.