Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujunemine
Euroopa Liidu ühist kaitsemõõdet on järk-järgult kujundatud mitme aluslepingu, otsuse ja deklaratsiooniga.
- 2000. aastal alustasid Euroopa Liidu juures tegevust liidu poliitilised ja sõjalised struktuurid: poliitika- ja julgeolekukomitee (PSC), sõjaline komitee (EUMC) ja sõjaline staap (EUMS).
- EL võttis üle ka Lääne-Euroopa Liidu (WEU) tugistruktuurid: Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS) ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SatCen).
- 2003. aastal võeti vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles kinnitati esmakordselt liikmesriikide ühised eesmärgid võitluses tänapäeva peamiste ohtudega. Samal aastal toimusid esimesed ELi välisoperatsioonid.
- 2004. aastal loodi Euroopa Kaitseagentuur (EDA) ning 2005. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž (ESDC).
- Alates 2007. aastast on kiirreageerimisvalmiduses Euroopa Liidu lahingugrupid.
- 2009. aastal jõustus Lissaboni leping, millega kaitsevaldkond sai sätestatud EL-i aluslepingus ning loodi EL-i välispoliitika kõrge juhi ametikoht koos teda toetava EL-i välisteenistusega (EEAS). Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiprintsiip – iga liikmesriigi julgeolek jääb tema ainuvastutusele – jäi püsima, samuti kinnitati NATO kollektiivkaitse ülimuslikkust.
- Alates 2013. aastast on kaitsevaldkond olnud regulaarselt riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumise (Euroopa Ülemkogu) teemaks.
- Pärast Euroopa Liidu julgeolekustrateegia uuendamist 2016. aastal sai EL-i kaitsepoliitika uue hoo, mille osaks on sõjaliste võimete arendamine nn alalise süvendatud koostöö (PESCO, loodud Eesti eesistumise ajal 2017. aastal) raamistikus, Euroopa kaitsetööstuse, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine Euroopa Kaitsefondi (EDF) ja selle pilootprogrammide kaudu, sõjalise mobiilsuse parandamine ja küberkaitsekoostöö. NATO ja Euroopa Liit on teineteist täiendavad strateegilised partnerid, mille lähtealuseks on 2016. ja 2018. aasta ühisdeklaratsioonid
- Aastatel 2018–2021 keskendus Euroopa Liit eelkõige koordineerimise ja rahastamise tugevdamisele. Käivitati koordineeritud iga-aastane kaitseülevaade (CARD), mis aitab liikmesriikidel oma kaitseplaneerimist paremini ühtlustada, ning Euroopa Komisjonis loodi kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat. 2021. aastal muutus Euroopa Kaitsefond täies mahus toimivaks, mis tähendas, et EL hakkas esmakordselt märkimisväärses mahus rahastama ühiseid kaitseuuringuid ja -arendust.
- Järgmine verstapost saabus 2022. aastal pärast Venemaa Föderatsiooni täiemahulist sissetungi Ukrainasse. EL kasutas esimest korda Euroopa rahurahastut (European Peace Facility ehk EPF) relvaabi andmiseks, võttis vastu strateegilise kompassi ning leppis Versailles’ deklaratsiooniga kokku kaitsevõime kiiremas tugevdamises. Alates 2023. aastast on fookus nihkunud kaitsetööstuse tugevdamisele ja ühishangetele. Loodi mehhanismid nagu EDIRPA (ühishangete toetamiseks) ja ASAP (laskemoona tootmise suurendamiseks).
Kaitsekoostöö
Euroopa Liit on alates 2003. aastast rahvusvahelise julgeoleku suurendamiseks korraldanud nii tsiviilmissioone kui ka sõjalisi operatsioone. Lõpetatud ja käimasolevaid missioone on kokku rohkem kui 30, sh Afganistanis, Iraagis, Kosovos, Ukrainas jm. Liikmesriikide osalemine Euroopa Liidu missioonidel ja operatsioonidel on vabatahtlik. Eesti osaleb kolmel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil: EUNAVFOR Aspides Punase mere regioonis, EUNAVFOR Med/Irini Itaalias ning EUMAM Mozambique Mosambiigis.
Lisaks on Euroopa Liidul valmisolekus 1500-3000-mehelised lahingugrupid ehk mitme riigi kiirreageerimisüksused, mis peavad suutma reageerida 15 päeva jooksul ning olema valmis kuni 120-päevaseks operatsiooniks. Eesti on osalenud Rootsi juhitud Põhjala lahingugrupis, mis oli valmisolekus 2008., 2011. ja 2015. aastal.
2004. aastal loodi Euroopa Kaitseagentuur, mille eesmärk on aidata liikmesriike sõjaliste võimete arendamisel, kasutades selleks agentuuri enda, Euroopa kaitsetööstuse ja liikmesriikide oskusteavet ning vahendeid. Kaitseagentuur tegeleb ka kaitsetehnoloogia arendamise küsimustega, relvastuspoliitika kujundamisega, teadus- ja arendustöö osakaalu suurendamisega Euroopa kaitsevaldkonnas, liikmesriikide hankekoostöö tihendamisega, Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime suurendamisega.
Euroopa Komisjon roll Euroopa Liidu kaitsepoliitika kujundamisel on suurenenud alates 2016. aastast ning on keskendunud eeskätt Euroopa kaitsetööstuse ja sõjalise mobiilsuse (nt kahese kasutusega transporditaristu) arendamisele. Alates 2020. aastast tegutseb selles valdkonnas eraldi kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat (DG DEFIS).
Viimati uuendatud 29.03.2026
