Riigikaitseline haridus

Kaitseväe korralduse seaduse järgi on KVA Kaitseväe struktuuriüksus ning samal ajal kõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses. KVA on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendaja Eesti Vabariigis ning teeb koostööd erinevate partneritega nii Eestist kui välisriikidest.

KVA juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust rahvusvahelistele nõuetele kinnitab see, et Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) on KVA akrediteerinud.

Kõrgharidus

KVA-s on avatud kolm rakenduskõrghariduse (põhikursuse) sõjalise juhtimise õppekava: maaväe, mereväe ja õhuväe ohvitseride ettevalmistamiseks.

Õppeaeg KVA maaväe põhikursusel kestab kolm aastat, mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ja õhuväe põhikursusel koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm aastat. Kursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

KVA sõjaväelise juhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekavad jagunevad mooduliteks, mis koondavad sisuliselt sarnased õppeained ja teemavaldkonnad tervikuteks. Nii koosnevad õppekavad üld- ja sõjaväelise juhtimise, tehnika, pedagoogika ja uurimistöö ning spetsialiseerumismoodulitest. Lisaks sõjaväelistele ainetele saavad kadetid ülevaate humanitaar- ja sotsiaalteadustest, loodus- ja täppisteadustest ning õpivad keeli.

Õppekavad on koostatud lähtuvalt ohvitseri töökeskkonna põhifunktsioonidest, võimaldades lõpetajal täita juhi, halduri, pedagoogi, diplomaadi ja tehniku ülesandeid.

Magistriõpe

Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ning erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe.

Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel. Lõpetajad saavad magistrikraadi sõjateaduses ja -tehnoloogias .

Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise juhtimise magistriõppe õppekava koosneb kolmest suuremast osast – alus- ja suunaõppe moodulist ja erialamoodulist. Alus- ja suunaõppes antakse lisaks sõjaväelistele distsipliinidele kuulajatele terviklik ja nüüdisaegne, kaitseväele ning riigile püstitatud nõudeid ja ülesandeid arvestav akadeemiline haridus. Lisaks kohustuslikele õppeainetele on kuulajatele antud võimalus valida valikaineid mitmete erinevate valdkondade aineblokkide vahel.

Suunaõppe eesmärk on valdkonnasisene spetsialiseerumine pataljoniülema ja staabiohvitseri tasemel vajaminevate teadmiste ja kutseoskuste omandamiseks. Varem jalaväe erialale spetsialiseerunud ohvitserid omandavad magistriõppe erialaõppes jalaväepataljoni ja -brigaadi staabi luureohvitseri, operatiivohvitseri ning pataljoni staabiülema kutseoskused.

Pärast erialaõppe läbimist täidavad ohvitserid suunaõppe raames toimuvatel praktilistel harjutustel ametikohti, mis vastavad nende erialale. Samas saavad kõik ohvitserid üldise staabitöö ettevalmistuse.

Alus- ja suunaõppe läbimise järel on tulevastel ohvitseridel võimalik õpinguid jätkata juba spetsiifilistel sõjaväelistel õppesuundadel – jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal.

Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid Kaitseväe Akadeemiaga samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse.

Magistriõpingute nominaalkestus on kaks aastat, õppekava maht on 120 EAP (80 AP).

Kutseõpe

Kaitseväe Akadeemia vanemallohvitseride põhikursus on vanemallohvitseride sõjalise karjäärisüsteemi baaskoolituseks. Kursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ning õppekava täies mahus täitmine on ühtlasi eelduseks nooremveebli auastmele esitamiseks.

Vanemallohvitseride põhikursuse (VAPK) ehk vanemallohvitseride sõjaväelise juhtimise eriala eesmärk on:

• anda alused ja suunised esimese tasandi vanemaallohvitseride ettevalmistamiseks kõikidele Eesti Kaitseväe väeliikidele ning Kaitseliidule;
• õppekava läbinu on võimeline teenima rahuajal rühma/meeskonna/lüli suuruse üksuse ülema abi ja instruktori ametikohtadel ning allüksuse ülemana sõjaajal.

Õppekava  võimaldab  spetsialiseeruda  maa-,  mere-  või õhuväe suunal. Maaväe suunal on võimalik valida jalaväe, soomusjalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side, logistika või sõjaväepolitsei eriala. Spetsialiseerumismooduli maht on 30 EKAP.

Balti Kaitsekolledž (Baltic Defence College) on Tartus paiknev Balti riikide poolt asutatud kõrgem sõjaline õppeasutus, mille eesmärgiks on professionaalse sõjalise hariduse pakkumine operatiivsel ja strateegilisel tasemel. Kolledži haridusprogrammi kuuluvad neli kursust (strateegiliste juhtide kursus (Senior Leaders’ Course), kõrgem juhtimiskursus (Higher Command Studies Course), vanemstaabiohvitseride kursus (Joint Command and General Staff Course) ning tsiviilteenistujate kursus (Civil Servants’ Course)).

Alates 2019. aastast on uue kursusena lisandunud ka strateegilise taseme allohvitseride kursuse (Command Senior Enlisted Leaders’ Course). Lisaks korraldab Balti Kaitsekolledž lühiajalisi täienduskursuseid, mis on avatud osalemiseks liitlastele ja partneritele läbi NATO kursuste kataloogi.

Balti Kaitsekolledžis toimuvad ka iga-aastaseid Venemaa ja Balti Sõjaajaloo teemalisi konverentsid.

Kolledž keskendub õppetöös nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile, ühisoperatsioonide planeerimisele ning tulevikutrendide prognoosimisele olles seejuures orienteeritud väikeriikide kaitse ja julgeoleku spetsiifikale.