Kaitse-eelarve

Kaitse-eelarve 2026

2026. aastal suurenevad Eesti kaitsekulud 5,4%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP), vastates NATO kokkulepitud arvestuspõhimõtetele. Kaitse-eelarve suureneb 42%, tõustes 1,7 miljardilt eurolt 2,4 miljardi euroni. 

Kulude eelarve kasvab 35% ehk 408,8 miljonit eurot ning investeeringute maht 54% ehk 290,2 miljonit eurot. Suurim osa vahenditest suunatakse kaitseotstarbeliste hangete soetamisse, mille kogumaht ulatub 2026. aastal 1,27 miljardi euroni (koos käibemaksuga) ehk rohkem kui pool kaitse-eelarvest. 

Ka aastatel 2027–2029 püsivad kaitsekulud vähemalt 5% tasemel SKP-st, mis tagab Eesti kaitsevõime järjepideva ja pikaajalise arendamise.

Lahingumoona varude tagamine

Kaitse-eelarve üks keskseid prioriteete on lahingumoona varude kasvatamine ning uute relvasüsteemide täielik varustamine. Laskemoona soetusteks eraldatud eelarve aastateks 2025–2029 on 3,4 miljardit eurot

2026. aastal hangitakse täiendavalt kolm mitmikraketiheitjat HIMARS või nendega võrreldavad alternatiivsed süsteemid koos laskemoonaga. Saabuvad esimesed IRIS-T keskmaa õhutõrjesüsteemid ning suurekaliibriline laskemoon. Suurimad moonahanked on kaudtulerelvade, õhutõrjerelvade ja tankitõrjemoon ning pürotehnilised vahendid. Lisaks rajatakse uued laskemoonalaod, et tagada varude hajutatus, turvalisus ja operatiivne kasutatavus.

Kaitsetööstuse ja innovatsiooni edendamine

Kaitseministeerium arendab sihipäraselt kaitsetööstust ja innovatsiooni, et tuua uued tehnoloogilised lahendused kiiresti Eesti kaitsevõime teenistusse.

Kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks eraldatakse 2026. aastal 38,2 miljonit eurot.  Arendusprojektide toetuseks on kavandatud 3,8 miljonit eurot, mis võimaldab igal aastal arendada ja testida 8–10 uut toodet. Teadus- ja arendustegevusse suunatakse 2 miljonit eurot.

Väeloome korraldamine

Väeloome eesmärk on tagada Eesti sõjaliste üksuste täielik valmisolek, varustatus ja jätkusuutlik areng. Väeloome investeeringute kogumaht ulatub 566,5 miljoni euroni, millest 450,4 miljonit moodustavad kaitseotstarbelised hanked. Kaitseliidule eraldatakse maakaitse väljaõppeks 49,3 miljonit eurot, sealhulgas taristu ja üksuste alalhoiuks ning väljaõppeks. Suurimad kaitsehanked on keskmaaõhutõrje süsteemid, ratassõidukid, mehitamata õhusõidukid ja mereseirevahendid. 

Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis

Eesti kaitse põhineb riiklikul valmisolekul ja liitlassuhete usaldusväärsel toimimisel. Liitlaste kohaloleku tagamiseks Eestis nähakse ette 13,1 miljonit eurot ning täiendavalt 65,9 miljonit eurot investeeringutena taristu ja hoonete ehitusse. 

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö on Eesti kaitse lahutamatu osa. Ukraina sõjaline abi ulatub 2026. aastal 110,7 miljoni euroni ning see on vähemalt 0,25% tasemel SKP-st.

Kaitsetahte edendamine

Kaitsetahe on Eesti riigikaitse alustala. Kaitseliidu tegevusteks eraldatakse 20,4 miljonit eurot, millest 8,6 miljonit suunatakse noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored kotkad arendamisse ning droonipädevuse kasvatamisse. Riigikaitselaagrite läbiviimiseks eraldatakse 7,1 miljonit eurot.

Riigikaitselise inimvara juhtimine

Eesti kaitsevõime tugineb hästi ettevalmistatud ja motiveeritud inimestele. Ajateenistuse korraldamiseks eraldatakse 32,9 miljonit eurot ning Kaitseväe Akadeemia sõjalise hariduse andmiseks 26,6 miljonit eurot. 

Panus Eesti majandusse kaitse-eelarves

Läbi aastate läheb kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest üle poole tagasi Eesti majandusse.

Olulisemad valdkonnad: 

• taristu ehitus ja arendus, sh maade soetamine;
• üldised majanduskulud, sh valitsemisala kinnistukulud ning toitlustusteenused ja toidukaubad;
• IT-investeeringud;
• laitseotstarbelise varustusesoetamise ja hooldamise kulud;
• Kaitseväe sööklates pakutav toit pärineb Eesti ettevõtetelt ja ka tooraine tuleb suures osas kohalikelt pakkujatelt;
• isikuvarustust pakuvad ja vormirõivaid õmblevad kaitseväele läbi aastate pea 100%-liselt Eesti ettevõtted.

Viited