Eesti kaitsevõime tugineb inimestele, nende teadmistele, oskustele ja valmisolekule panustada. Noortepoliitika aitab noortel mõista riigikaitse toimimist, leida oma võimetele ja huvidele vastavaid osalemisvõimalusi ning valmistuda teadlikult oma rolli täitmiseks riigikaitses.
Demograafilised muutused, riigikaitse kasvav inimvaravajadus ja ajateenistuskorralduse muutumine suurendavad vajadust toetada noori kogu nende riigikaitselise teekonna jooksul. Pikaajaline siht on katta Kaitseväe iga-aastane ajateenijate vajadus võimalikult suures ulatuses noortega, kes kavandavad teenistusse asumise teadlikult ja omal algatusel.
Ajateenistus peab looma selge aluse sõjaaja ülesande täitmiseks, aktiivseks osalemiseks reservteenistuses ja võimalikuks jätkamiseks tegevteenistuses.
Kaitseministeeriumi valitsemisala noortepoliitika 2026–2035
Noortepoliitika peamine sihtrühm on Eestis elavad 7–19-aastased noored.
Kaitseväekohustuse ja ajateenistusega seotud tegevused hõlmavad ka välismaal elavaid Eesti kodanikest kutsealuseid, ajateenistusse asuda soovivaid noori ning vajaduse korral vanemaid kutsealuseid ja ajateenijaid.
Teisese sihtrühma moodustavad ajateenijad ja hiljuti teenistuse lõpetanud noored, kelle kogemused ja hinnangud mõjutavad järgmiste aastakäikude ootusi ja teenistusvalmidust.
Sidusrühmad on noorte vanemad ja lähedased, koolijuhid, õpetajad, noorsootöötajad, huvihariduse ja spordi korraldajad, tervishoiu- ja tugispetsialistid, eakaaslased, mõjuisikud ning noorte teadmisi, hoiakuid ja valikuid mõjutavad organisatsioonid.
Eraldi jälgitakse muu kodukeelega noorte ja sidusrühmade kaasatust ning teabe ja praktiliste osalusvõimaluste kättesaadavust, et hinnata täiendavate sihitatud meetmete vajadust.
Noortepoliitika keskmes on viis omavahel seotud tegevussuunda:
1. Suurendame noorte riigikaitselist teadlikkust ja valikupädevust.
Aitame noortel mõista Eesti riigikaitse toimimist ning tutvustame võimalusi panustada sõjalisse riigikaitsesse, elanikkonnakaitsesse ja vabatahtlikku tegevusse. Arendame riigikaitseõpetust, õppematerjale ja õpetajate tuge ning tutvustame kaitsevaldkonna haridus- ja karjäärivõimalusi. Toetame oskust hinnata teabe usaldusväärsust ja tulla toime infokeskkonna ohtudega.
2035. aasta siht: vähemalt 60% 15–19-aastastest noortest on valmis täisealisena Eestile kallaletungi korral osalema relvastatud kaitsetegevuses, sõjalises toetustegevuses või elanikkonnakaitse toetamisel.
2. Laiendame praktilisi riigikaitselisi kogemusi ja osalusvõimalusi.
Toetame eakohaste riigikaitse- ja kriisivalmiduse oskuste omandamist riigikaitseõpetuse välilaagrites, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevustes, riigikaitseaasta programmis, muuseumiõppes ning teistes praktilistes tegevustes. Parandame võimaluste piirkondlikku kättesaadavust ning toetame noortejuhtide ettevalmistamist ja püsimist.
2035. aasta siht: noored osalevad Kaitseministeeriumi valitsemisala korraldatud või toetatud praktilistes riigikaitselistes tegevustes vähemalt 50 000 korral aastas.
3. Toetame kaitseväekohustuse teadlikku kavandamist ja teenistuseks valmistumist.
Aitame noortel siduda ajateenistuse oma haridus- ja karjääriteega ning tagame õigeaegse ja usaldusväärse teabe teenistuse sisu, nõuete, toetuste ja võimaluste kohta. Toetame füüsilist ja vaimset valmisolekut ning teenistuseks vajaliku eesti keele oskuse kujunemist. Teenistuskoha määramisel lähtutakse Kaitseväe vajadustest, arvestades võimaluse korral noore võimeid, oskusi ja põhjendatud eelistusi.
2035. aasta siht: vähemalt 90% ajateenistusse asujatest asub teenistusse omal algatusel.
4. Arendame kvaliteetset, turvalist ja arengut võimaldavat kaitseväeteenistust.
Arendame teenistuskeskkonda, kus sõjaline väljaõpe on mõtestatud, kohtlemine õiglane ja iga ajateenija mõistab oma ülesannet Eesti kaitses. Toetame teenistuses omandatud oskuste kasutamist edasises õpi- ja tööelus ning valmisolekut täita oma rolli reservväelasena. Kasutame ajateenijate tagasisidet väljaõppe ja teenistustingimuste parandamiseks.
2035. aasta siht: vähemalt 80% ajateenijatest soovitaks oma tuttavale või sõbrale teenistust samas väeosas.
5. Suurendame naiste kestlikku osalust kaitseväeteenistuses.
Toetame naiste teadlikku teenistusse asumist, ajateenistuse lõpuni läbimist ning valmisolekut jätkata reserv- või tegevteenistuses. Tagame võrdsed osalemisvõimalused, teenistusülesannetest lähtuvad selged nõuded, sobiva varustuse ja teenistustingimused. Kujundame väärikat teenistuskeskkonda ning ennetame diskrimineerimist, ahistamist ja muud väärkohtlemist.
2035. aasta siht: ajateenistuse läbib täies mahus vähemalt 200 naist aastas.
Kaitseministeeriumi valitsemisala viib poliitikat ellu koostöös eeskätt Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, haridusasutuste, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, kohalike omavalitsuste, Eesti Töötukassa, tööandjate esindusorganisatsioonide, tervise-, liikumisharrastuse- ja spordivaldkonna partnerite, vabaühenduste ning erasektoriga.
Noortepoliitika aitab täita strateegia „Eesti 2035“ eesmärke ning lähtub Eesti julgeolekupoliitika alustest ja riigikaitse arengudokumentidest. Riigikaitselise järelkasvu kujundamisel on poliitika vahetult seotud haridus- ja noortevaldkonna arengukavade eesmärkidega, rahvastiku tervise arengukava ennetus- ja elukaarepõhise tervisekäsitlusega, eesti keele arengukava eesmärkidega ning välismaal elavate Eesti noorte kaasamise korral välispoliitika arengukava suundadega. Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse küsimustes arvestatakse siseturvalisuse arengukava suundi. Naiste suurema ja kestliku osalemise toetamisel riigikaitses arvestatakse samuti ÜRO naiste, rahu ja julgeoleku agenda põhimõtteid, sealhulgas võrdseid osalemisvõimalusi ning naiste sisulist kaasamist riigikaitse valdkonna eri rollides.
Poliitikat viiakse ellu Kaitseministeeriumi juhtimisel rakenduskavade kaudu, milles määratakse konkreetsed tegevused, vastutajad, partnerid, ressursid, tähtajad ja tulemuste hindamise mõõdikud.
Viimati uuendatud 19.10.2026
