„Ukraina toetamine ei ole lühiajaline pingutus, vaid strateegiline investeering Euroopa julgeolekusse. Me peame tagama, et Ukrainal oleks võimalik kasutada talle eraldatud 90 miljardi euro suurust laenu võimalikult paindlikult ning soetada just need vahendid, mida ta edu saavutamiseks kõige enam vajab. Õiglane ja kestev rahu on saavutatav vaid agressorit survestades ja Ukrainat toetades. Euroopa peab tegudega tõestama, et suudab sellel kursil püsida,“ sõnas Pevkur.
Teise olulise teemana arutati Euroopa kaitsevalmiduse tõstmist ning vajadust suurendada liikmesriikide kaitsekulutusi ja võimearendust. „Euroopa peab suurendama kaitsekulutusi ning tugevdama oma kaitsetööstust, et tagada julgeoleku jaoks vajalikud võimed. Eesti võtab seda vajadust väga tõsiselt – meie kaitsekulutused ületavad juba sel aastal 5% SKPst,“ meenutas Pevkur. „Idatiiva kaitse peab olema Euroopa selge prioriteet ning see vajab rahalisi vahendeid. Venemaaga piirnevate riikide riskid ja koormus on paratamatult kõrgemad ning Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks on oluline, et liikmesriigid panustaksid solidaarselt. Seetõttu tuleb kiirelt edasi liikuda ka idatiiva kaitsealgatusele Eastern Flank Watch rahastuse leidmisega,“ lisas ta.
Arutati ka Euroopa kaitsetööstuse tugevdamist, erinevate kaitsealaste algatuste tõhustamist ja kaitsehangete paremat koordineerimist, et tagada vajalike võimearenduste kiirem saavutamine.
