„Saksamaa ja Hollandi otsus võtta maaväe korpuse tasandil peamine vastutus Eestis ja Lätis tugevdab otseselt meie julgeolekut. Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning järjest hooletumad tegevused NATO piiride ääres on pannud allianssi muutma oma tegevusi ning sõjalist hoiakut. Mõlema liitlasriigiga on meil tihe kaitsekoostöö ja aastatepikkune töökogemus õppustel, õhuturbemissioonidel ja Läänemerel. Eesti elanike jaoks tähendab see otsus liitlaste suuremat nähtavat kohalolu ja kaitseväele ühiseid õppusi, mis arendavad meie koostöövõimet,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Saksa-Hollandi korpus (1 German-Netherlands Corps, 1GNC) on võimeline juhtima kuni 50 000-pealist rahvusvahelist väekontingenti. Korpuse ülesanneteks on muuhulgas õppuste läbiviimine, kaitseks ettevalmistamine ja vajadusel ka kaitsetegevus. Ettevalmistuste osana on Eesti kaitseväelased juba alates eelmisest aastast panustanud aktiivselt korpuse töösse.
Korpus asub NATO juhtimisstruktuuris tase kõrgemal Eesti diviisist. Diviisi koosseisus on kaks Eesti brigaadi ning Eesti 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal teeniv Ühendkuningriigi juhitud NATO lahingugrupp koos Prantsusmaaga. Diviisi juhtimisahelasse kuulub ka Eesti tugevduseks määratud Ühendkuningriigi 4. brigaad, mis paikneb tavaolukorras alaliselt kõrges valmiduses Ühendkuningriigis.
Saksa-Hollandi korpus on varem juhtinud mitmeid kriisiohje- ja rahutagamisoperatsioone. Korpus oli 2003., 2009. ja 2013. aastal Afganistanis NATO juhitud rahvusvaheliste vägede (ISAF) koosseisus. Aastail 2005–2024 oli korpus NATO reageerimisjõudude osana seitsmel korral üheaastases valmiduses.
Saksa-Hollandi korpus asutati 1995. aastal ja selle peakorter asub Saksamaal Münsteris. Korpuse juhtimine roteerub Saksamaa ja Hollandi vahel ning selle koosseisu panustab praegu 16 NATO liitlast.
